Kui ma leian end
keset ööd unetuna
ja ilma isuta elada
siis tuleks enne surma
meeles pidada paar asja:
inimesed on kannatanud
palju rohkem kui mina
nagu vanaema kes teiste hulgas
loomavagunis Siberisse küüditati
või väike tüdruk
kelle ema end üles poos
kui ta 12aastane oli
või orjapõli geneetilises koodis
eestlased kes ei oska teineteist
armastada
See ei ole midagi võrreldes
joodikust sõbratariga
kes ei saa oma eluga hakkama
või närvilise noore emaga kes üritab oma lapsest
endast paremat inimest kasvatada
see, ausalt, ei ole midagi
need on vaesed rumalad inimesed
ja ma pole ise midagi parem
SÜÜDIMATU SUND
sinu sundimatu sünd siia ilma
tuli koos vähese teadmisega
asjust, mida sa teadma peaks
kuidas sa olema peaks et ellu jääda
ilma võimeta lennata
on sind rohkem või vähem
õpetatud kuhugi kõndima
ja nii sa nüüd käidki
otsides iseend nagu kadunud aaret
mis maeti põlvkondi tagasi
enne su süüdimatut sündi
siia patusesse maailma
***
mu kirjad võivad jäädagi vastuseta
mis siis et need
just sinule on pühendatud
vastuseta jäämine on
paratamatus
millega olen nüüd elama leppinud
ja tuuled
nii soojad kui külmadki
on kõigest looduse viiv
mööda, vastu ja paralleelselt
aja kulgemist
aja, millest ei saa kinni hoida
ükskõik kui väga ka ei tahaks
me liikumine on omasoodu inerts
ja sõltub vähe kontrollist
millega sa end aidata üritad
suutes võib-olla ainult haruharva ja salaja iseendale
tunnistada et tegelikult sa seda
niikuinii
päriselt ikkagi ei oska
***
kui kaua veel enda mahlas marineerist
mõne ammendava vastuseni
neist painetest
mis on
sinu elu
sinu saatus
kui heldelt on öid
mil kahekesi olla
ja päriselt kuulata
kui ülejäänud maailm
lõpuks jäänud on vait
ikka veel loodan
et jõuame kuhugi
kus vaikus on võit
millel kaotajaid poleks
***
ainult üks päev
vaid
üks öö
ja sa võid kohata kedagi
kelle unustanud oled
olla keegi
keda jälle ei tunne
***
Jumalast kurb keset päikselist päeva
pargis ja üritan mitte nutta
Rahu on näiline
luksus
mida endile vajame
***
armudes on kõik selge
pilved pea kohalt
on minema sõitnud
ainult päikese
täiskuu ja säravate tähtede lunastus
taevas
tunned ära
oled kohal
linnud lendavad
jõgi voolab
sinu sees, sinust läbi
tuleb meelde, et oled
täielikult olemas
üks asi vähem
mille pärast muretseda
LOOTUSETUD INIMESED
Me oleme lootusetud inimesed
kel pole kuhugi põgeneda
unistused ei maksa üüri
ja kirg saab alati
varem või hiljem otsa
kaduda kuhugi ära
on unenägu
kus kohtad ikkagi vaid ennast
STAY HIGH FOR ME BABE
lootusetu romantik on alati olnud armastuse narkar ja
mitte kunagi ei tule lõppu vajadusel saada end pilve
tõmmata end segi
hõljuda teineteisest tekkinud mürgituses
hävitada end nii võimalikult kiiresti
et aeg jääb seisma
seierid pöörlevad ja
sulavad üles, plahvatavad
aegruum on kehtetu ja
sõnumite mitmekesisus voolab su
ümber nagu katkine liivakell põrandale
tühjaks ning kui tuuleiil selle minema viib
alles siis oled korraks tõeliselt vaba
põrgust
mis on olme ilma usuta
töö ilma tulemuseta
hing ilma mõistmiseta
***
Heegeldatud pisaratest pärg su ümber
on fantaseeritud aura milles su
hellitamine on salajane nauding
nagu põletaksin küünalt kesk kuivanud heinapõldu
kui kilomeetrite raadiuses pole hingelist
ühtki, kes ei saaks aru mida ma teen