1. Raha pärast tülis
J. Ekemann Tapalt.
Ühele mehele näidatud unes, et tema põllu sees suure puu all raha-katel olla. Hall vanamees tulnud mehe juurde ja ütelnud: “Mine sinna suure tamme alla ja kaeva otse põhja poolt kahe juurika vahelt; siis leiad raha-katla. Aga siis üksi leiad raha-katla, kui sa selgel kuuvalgel ööl lähed urgitsema. Kellegagi ei tohi sa rääkida. Räägid sa, jääd raha-katlast ilma.”
Mees oodanud kuuvalget ööd. Võtnud siis labida õlale ja läinud tamme alla. Näinud sääl hulga mehi tamme ümber tantsivat. Mehele tulnud suur hirm pääle. Jooksnud koju tagasi.
Teisel päeval rääkinud mees unenägu sõbrale. See ei tahtnud lugu uskuda. Teisel hommikul näeb aga mees: sõber tuleb tamme juurest, raud-kastike kaendlas.
Mees kohe küsima: “Kust sa tuled?”
Teine vasta: “Raha-augult!”
“No, mis sa leidsid?” küsinud mees.
Teine jälle: “Mis muud kui raha!”
Mees tahtnud pool osa enesele. Teine ei tahtnud anda. Hakanud riidlema. Teine rebinud teise käest raha-kasti ära.
Raha-augu kaevaja saanud viimaks ometi raha-kasti teise käest kätte. Hüüdnud ise võidurõõmuga: “Taga kuradile, ma ei saa nüüd sinu käest kätte!”
Vaevalt saanud mees sõnad suust, kui raha-kast nagu tina tuhka kadunud.
Küll otsinud mehed, aga mida sa otsid, kui kadunud. Läinud raha-augule veel vaatama, aga ei midagi.
Mehed jäänud surmani vihameheks.
Julius Weisenfeldi suust.
2. Jaani-õhtune raha nõudmine
D. Pruhl Metsikust.
Mees läinud teed mööda edasi ja kurtnud iseeneses: “Oh oleks mul raha, siis oleksin ma mees!”
Teine tundmata mees tulnud vasta ja ütelnud: “Mis sa raha puudust kurdad! Mine Jaani-õhtul metsa ja vaata, kus tuli paistab. Mine tule juurde ja viska hõbe-valget tulesse, ise mine edasi. Teisel päeval saad säält raha ja selle asja, mis tulle viskad. Aga hirmu sa ei tohi tunda, olgu sääl, mis tahes. Tagasi ei tohi sa vaadata!”
Mees oodanud Jaanipäeva õhtuni. Läinud siis metsa. Näinud tule. Läinud tule juurde. Pika habemega mees liigutanud raudhargiga suurt tuld. Nülitud hobune käinud ümber tule.
Mees läinud tulest mööda ja visanud oma hõbepislakkidega piibu tulle. Läinud edasi, aga vaadanud üle õla tagasi. Nii kui mees aga tagasi vaadanud, vajunud raha kolinal maa sisse.
Teisel päeval läinud mees raha vaatama, ei leidnud aga midagi.
Mees hakanud kurtma: “Nüüd olen piibust ilma!”
Kohe tulnud tundmata mees sinna ja ütelnud: “Mis sa kurdad! See on su oma süü, et rahast ja piibust ilma jäid! Miks sa vaatasid tagasi! Nüüd ole targem! Tule aasta pärast Jaani-õhtul. Kui sa ei eksi, siis saad raha!”
Mees oodanud teise Jaani-õhtuni. Läinud siis jälle vaatama. Näinud tule, läinud tulest mööda, visanud hõbe-preesi tulle.
Selle korra jooksnud must koer ümber tule; raudhargiga tulesorija olnud seesama habemega vanamees, kes mineva aastagi sorinud.
Mees läinud natukese maad edasi. Jäänud siis vähem seisma ja kuulama. Kuulanud, nagu oleks raha kõlinal maa sisse läinud.
Teisel päeval läinud mees vaatama. Leidnud preesi ja paar kamalu täit hõbe-raha maast.
Jälle tulnud tundmata mees mehe juurde ja ütelnud: “Mikspärast sa sinna seisma ja kuulama jäid? Selle pärast sa rohkem ei saa! Seda ma näen, et sinust õiget raha-augu leidjat ei saa! Jäta parem see raha-augu otsimine järele! Kui sa nii kahevahel oled, võib sulle raha-augu otsimisega õnnetustgi juhtuda!”
Selle pääle kadunud tundmata mees ära.
Mees näinud ka, et väike ümmargune auk maa sisse läinud, augu põhja aga ei ole paistnud.
Neiu M. Jaansohni suust.
3. Raha koldes
J. U. Veltmann Pootsist.
Korra elanud vana lesknaene. See olnud põhjatu rikas, aga ei täinud kellegile punast krossigi anda. Kui lese surma-tund ligi tulnud, ajanud lesk kõik pererahva toast välja. Poja naene aga pugenud salaja kambrisse ja vadanud läbi kambri ukse augu, mis vana eit tegema hakkab.
Vanaeit võtnud suure rahakoti kätte ja läinud sellega lõukale. Teinud tuha sisse sügava augu, pistnud rahakoti auku ja ütelnud ise: “Kelle käsi seda on siia pandnud, selle käsi võtku seda ka jälle tagasi!”
Vanaeit surnud ära. Pärast surma läinud minija koldest tuha alt raha ära võtma. Ei leidnud aga tuhast midagi. Sorinud küll tuha läbi, aga mis ei ole, ei ole.
Minija mõtelnud ja mõtelnud. Viimaks tulnud vanaeide sõnad meelde. Minija toonud surnu kolde ette, võtnud vanamoori käe oma kätte ja hakanud sellega tuhka segama. Kohe tulnud rahakott välja.
Minija võtnud rahakoti ära. Teinud lahti. Kott olnud kulda, hõbedat täis.
4. Seitsme venna veri
J. U. Veltmann Pootsist.
Vanal ajal elanud mees ja naene. Need olnud väga rikkad. Naene olnud rahakoti hoidja.
Hääkene küll! Naene jäänud haigeks. Arvanud, et surm kätte jõuab. Võtnud ilma mehe teadmata raha kaasa, läinud põllule, kaevanud augu, pannud raha auku ja ütelnud ise: “Selle raha panen siia nii kauaks varjule, kuni siin seitsme venna veri ära on valatud!”
Aga mees oli metsast piima-püti vitsa toomas. Läinud tasa naese ligidale ja kuulnud põõsa varjult kõik, mis naene rääkinud.
Naene läinud koju tagasi. Mees pole naese ees sest midagi välja teinud, et kõik naise juttu oli kuulnud.
Naene surnud kolme päeva pärast ära. Surnu maetud maha. Siis läinud mees sinna kohta raha välja kaevama. Aga vale! Pole raha säält enam leidnud.
Mehel tulnud naese sõnad meelde. Läinud koju, toonud kana juurest seitse noort kukke, tapnud need sääl ära. Kohe tulnud raha august välja.
Seda viisi saanud mees oma varanduse jälle kätte.
5. Kuda mees vandumise pärast õnnest ilma jäi
J. Seland Jõhvist.
Korra kündnud mees. Paar härgi olnud adra ees. Äkisti jäänud härjad seisma. Küll sundinud mees härgi edasi, aga härjad pole paigastgi läinud. Mees tõstnud atra tagasi, paremale ja pahemale poole, aga ader olnud nagu kivi taha tinutatud.
Mehe süda saanud viimaks täis. Andnud härgadele piitsaga pihta ja hüüdnud vana teopoisi moodi: «Mis tuline kurat nüüd siin adra taga on!»
Kohe tõmmanud härjad kõvasti ja ader pääsnud lahti. Paar sammu edasi kündes ehmatanud mees ära. Ta meelest olnud nagu vaoks maa jalgade alt ära. Suur mürin, kõlin olnud kuulda.
Natukese aja pärast hakkas mees jälle kündma. Nägi nüüd, et raha-katla sang adra otsa oli jäänud.
Mehe kurja vandumise pääle oli raha-katel maa põhja tagasi vajunud. Mees oli oma õnnest ilma.
6. Kuda raha-pott ära kadus
O. Hintzenberg Tapalt.
Ühele mehele juhatatud unes raha-katel kätte. Mees võtnud teise mehe appi, läinud, kaevanud juhatatud kohta sügava augu. Ei leidnud aga midagi.
Teisel öösel kästud meest uuesti minna ja üksi raha maa seest välja võtta.
Mees läinud. Leidnud auku tagasi aetud mulla seest raha-poti. See olnud nii suur, et üksi ei jäksanud ära viia.
Mees läinud tagasi, kutsunud venna appi potti ära viima.
Pott olnud aga kadunud. Küll otsinud mees hoolega, ei leidnud aga enam midagi.
Hans Völlmanni suust.
7. Naene raha-augul
J.