Meie elu on igavene ringkäik, kus kõik on omavahel seotud! Ei ole olemas teistest olenematut üksikult iseseisvat sündmust.
Seega, ei ole juhust.
Merike
VÄIDE: Iga inimene võib paanikahäirest vabaneda järgneva Ühe Mõtte Meetodiga. Igaüks ilma eranditeta.
Ei ole tarvis kaevuda minevikku ja hakata otsima algseid põhjuseid, miks paanikahäire tekkis. On vaja vaid tahtmist saada lõplikult jagu paanikahoogudest.
Julgen seda väita, sest kuulusin varem ka ise kategooriasse PARANDA-MATU paanikahäire all kannataja. Puudus väljapääs! Kõik katsed sellest jagu saada lõppesid ühtmoodi – järjekordse paanikahooga! Nii möödusid aastad, lugematud arstivisiidid, diagnoos: TERVE; psühhiaatri külastused – diagnoos: NÄRVID! Kuni lõpuks vihastasin südamest ning tänu sellele leidsingi ootamatu lahenduse.
Selle meetodi leidmine on üks neid hetki minu elus, mille eest olen lõpmatult tänulik.
JUHUS? Nagu ma juba ütlesin: ma ei usu juhustesse! See oli asjade soodne kulg, mis selleni viis!
Igaüks, kes vaevleb paanikahäire all, teab, kui paljust ta “tänu” paanikahoogudele siin elus ilma jääb. Endasse sulgumise tagajärjel hakkame arvama, et me ei ole normaalsed. Mis on üldse “normaalne”? Ma ei väida, et siin kirjeldatud meetod on ainuõige, kuid ta on kahtlemata üks võimalustest, kuidas jätta igaveseks hüvasti paanikahäirega. Minu peal see töötas!
See, mis nüüd järgneb, on suurel määral väga isiklik ja ma kirjutan seda ainult sellepärast, et kellelgi kusagil ON SELLEST ABI.
TÄHELEPANU: ma ei ole arst, mul ei ole ka mitte mingisugust meditsiinilist haridust. Kõik, mis mul on – on iseenda tarkus ja elukogemus. Kui tunned, et miski siin raamatus sulle ei sobi või kui sul on millegi suhtes kahtlusi, konsulteeri kindlasti arstiga.
Kõik siin toodu on soovituslik ja mitte mingil määral dogma. Lähtu alati iseenda sisetundest!
MINU ESIMENE KOKKUPUUDE PAANIKAHOOGA
…kodune miljöö, telekas mängib vaikselt, laps magab, loen raamatut. Pealtnäha harilik, pingeteta situatsioon, kui ühtäkki tunnen nagu miski suruks rinnas, süda klopib veidralt üha kiiremini, kuumalained käivad üle kogu keha ja tunnen, et ei saa enam sisse hingata. Pea käib ringi, kohe, kohe võib pilt eest ära minna… Peast käivad läbi kõikvõimalikud stsenaariumid, mis kõik juhtuda võib.
…ja see oli alles lõputult pika tee esimene verstapost. Ka praegu, kui seda kirjutan, tunnen, kuidas rinnas rõhuma hakkab. Jätkan…
Kutsusin kiirabi, kartes, et on tegemist südameprobleemiga. Rahustav süst, EKG korras, “NÄRVID” ütleb tohter oma asju kokku pakkides. Hm, mis siis nüüd? “Soovitame teil minna arsti vastuvõtule”. EI SÕNAGI PAANIKAHÄIREST.
Peale süsti rahunesin, kõik oli nagu jälle normaalne. Toimunud paanikahoost andis tunnistust vaid läbihigistatud T-särk. Püüdsin juhtunut unustada, kuid ikka ja jälle tabasin end mõttelt: mis siis, kui see tuleb jälle?
Ja ega ma ei eksinud, vaevu möödus nädal ning jälle. Siitmaalt hakkasid hood muutuma tihedamaks. Kuni pikapeale (nii umbes aasta möödu es) muutusid nad igapäevaseks ning väljakannatamatuteks. Paanika üha suurenes, hakkasid tekkima ka füüsilised vaevused.
Käisin Eestis mööda arste, keegi ei osanud asjale seletust anda. Aasta oli siis 1997.
Siitmaalt hakkas minu mõttes kujunema arvamus, et ma suren selle kätte, sest see on mingi ennenägematu haigus, mis mu pikapeale hulluks ajab. Nimetan seda staadiumi kestvaks ärevuseks. See tähendab, et muretsed iga ärkveloldud hetke oma seisundi pärast. Seda hullem, et ei tea, mis see on! Kui teaks, siis oskaks ju abi otsida. Algselt oli see ainult kerge mure, mis süvenes üha enam mõttetegevuse tagajärjel. Ning lõppkokkuvõtteks arenes sellest süvendatud ärevus!
Kuidas on paanikahäire SINU elu muutnud? Minu elu rikkus ta korralikult ära.
Jällegi tunnen, et kirjutamine läheb raskeks. Teen väikese pausi....
Siinkohal tutvustan sind põhimõtetega, mida peaksid rakendama, et see meetod toimiks. On tähtis, et sa neist lõpuni aru saaks.
USALDUS. Siin rakendad sa meetodit, mida kutsun ÜHE MÕTTE MEETODIKS. See meetod aitab sul vabaneda paanikahoost mõne hetkega.
AKTSEPTEERIMINE: Siin sa annad endale aru, et su keha vaevleb stressis ning sa aitad tal seda vähendada ning lõpuks koguni sellest vabaneda. Annad puhkust oma närvirakkudele.
See on sinu keha, õpi teda armastama sellisena nagu ta on! AKTSEPTEERI ENNAST sellisena nagu sa just oled. Armasta ennast! Kui sa ise seda ei tee, kes siis veel? Teiste peale lootma jääda on puhas lollus.
JÄRJEPIDEVUS: Siin sa õpid, kuidas kindlustada endale pikaajaline edu ning kinnistada see. Pitsat selle peale, et oled lõplikult tervenenud paanikahäirest.
Praegu aga kõik, mis sa tegema pead,on lihtsalt edasi lugema.
MIS PÕHJUSTAB PAANIKAHÄIRE?
Väga palju on spekuleeritud ning vaieldud selle üle, mis ikkagi põhjustab paanikahäire ning kuidas seda kõige paremini ravida.
Kõige sagedamini olen kuulnud, et paanikahoo kutsub esile aju keemiline ebatasakaal ning, et seda on kõige parem ravida tablettidega!
On ka arvamusi, et paanikahoog on tingitud sinu sees olevatest mahasurutud emotsioonidest.
Arvan siiski, ja seda näitab ka minu kogemus, et paanikahäire tekib inimesel, kellel on nii füüsiline kui vaimne väsimus.
Seda kinnitavad ka tuntud arsti dr. Weekes uuringud. (http://www.adavic.org.au)
Kui keha või meeled on väsinud, muutub inimene väga tundlikuks väliste mõjude suhtes, see omakorda mõjutab närvisüsteemi. Nii tekivad mõtted, mis on kui kiirrongid ning ongi käes järjekordne paanikahoog. Mida rohkem inimene muretseb, seda tundlikumaks ta muutub, seda rohkem tekib tunne, et midagi on tõsiselt valesti ja sa oledki keerises sees! Sealt välja tulek nõuab pühendumist ja usku iseenesesse.
Usun, et oma tundeid ei tohi endasse sulgeda. Aga neid tuleb väljendada inimlikul viisil. See tähendab, et peab valima sobiva eneseväljendusviisi. Eestis armastatakse tihti ennast teiste peal välja elada. Et on hea, kui rikud teise inimese tuju ära. Oh, kus läks kergemaks. Nagu ma eespool mainisin: kõik asjad ja sündmused on omavahel seotud. Kõik tuleb sulle endale tagasi, aga võimendatult. See on katseeksituse meetodil kindlaks tehtud ja kui sa ainult oskad tähele panna, siis veendud, et mul on õigus! Oleme ju inimesed, suudame mõelda ja leida lahendusi nii, et teised haiget ei saa. Sa võid alati valida parema tee. Ja lõppkokkuvõttes hindad sa ennast tänu sellele kõrgemalt.
Nii tekib positiivne emotsioon ja see on ju alati hea.
Niisiis, kuhu me jäimegi? Sissepeidetud emotsioonid… igaühel on need olemas, aga miks siis kõik inimesed ei kannata tänu nendele paanikahoogude all?
Asi on selles, kuidas me töötleme pingetest tekkinud mõtteid. See, kuidas me neisse mõtetesse suhtume ja mis me nende mõtetega edasi teeme, kui nad kord juba tekkinud on. Selles ongi vahe, miks ühel inimesel tekib paanikahoog ja miks teisel ei teki.
Situatsioon: rong sõidab ja jääb äkki kahe jaama vahel seisma! Paanikahäirega inimesel käivitub järgmine mehhanism:
RONGIS KINNI = PIIRATUD LIIKUMISVABADUS=> ABI POLE => PAANIKA
Teine inimene võtab asja selliselt:
Hm, noh lahe nali. Mis siis ikka, las ta olla.
PAANIKAHOOG on inimese mõttetegevuse tulemus. Tema reaktsioon hirmumõttele
Hirmu ja segaduse tsükkel muutub tasapisi paanikahäireks! Tunded ja mõtted on häiritud. Miski ei ole enam endine!
Dr. Weekes näitas oma katsetes, kui lihtne on inimesel FOOBIA tekkimine, kui ta on pideva hirmu all!
Näiteks kerge ärevuse tekkimine inimesel, kes istub autos liiklusummikus, võib ajapikku muutuda hirmuks ja ängistuseks, mille tulemus võib olla hoopis laiaulatuslikum: HIRM AUTOSÕIDU ees.
Raskematel