Veinijuht – veinide serveerimine. Urvo Ugandi

ndi

      Veinijuht – Veinide serveerimine

      Urvo Ugandi

      Veinijuht – Veinide serveerimine

      Menu Meedia OÜ

      Kaanekujundus Einike Soosaar

      Kõik õigused käesolevale väljaandele on seadusega kaitstud.

      Digitaliseeditud Eesti Digiraamatute Keskus 2020

      e-ISBN 9789949686020

      Veini serveerimine

      Veini populaarsus tõuseb iga aastaga, kuid teadmised selle ülla joogi serveerimisel on enamikel suhteliselt lünklikud ja toetuvad mõneti linnalegendidel või sõpradelt-tuttavaltelt kuuldud mõttesähvatustel. Allpool olevas kirjutises vaatame konkreetsemalt üle olulisemad aspektid, millele peab veini serveerides tähelepanu pöörama.

      TEMPERATUUR – külmkapist või toatemperatuuril?

      Veini õige serveerimise valemi kõige olulisemaks muutujaks on temperatuur. Enamik meist teavad, et valge, roosa ja vahuvein tuleb serveerida jahutatult, umbes külmiku temperatuuril. Küll aga on levinud väärarvamus, et punaveini peab serveerima toatemperatuuril. Seda viga tehakse ka paljudes restoranides, mis teeb eksimuse kordades suuremaks, sest restoranid kasseerivad võrreldes jaekauplusega veini või vahuveini eest mitmekordse hinna. Veini eest restoranis enam maksta on igati õiglane juhul, kui vein serveeritakse korrektselt – õiges klaasis ja õigel temperatuuril. Siis võib pidada veini eest enam maksmist toitlustusasutuse „töörahaks“ sest veini on eelnevalt jahutatud, restoran on investeerinud veiniklaasidesse, külmikutesse ja töötajate veinialastesse teadmistesse ning iseenesestmõistetavalt on selleks kulunud materiaalseid vahendeid..

      Kaasaja moodsates ja kõigi mugavustega eluruumides jääb toatemperatuur enamjaolt vahemikku 22-25 °C. Vein sisaldab alkoholi ehk etanooli, mõni vein rohkem , mõni vähem ja etanool on värvuseta, iseloomuliku lõhnaga, kõrvetava maitsega hästi lenduv vedelik, mille sulamistemperatuur on –114 °C ning keemistemperatuur 78 °C. Kui veini serveerida toatemperatuuril, siis enamjaolt lõhnavad enamik punaveine alkoholi järgi, sest alkohol hakkab aktiivsemalt lenduma ca 20°C juures. Ehk siis veini serveerimise toatemperatuur oleks VEINI TOA TEMPERATUUR , kus veini hoitakse – veinikelder – ja keldris on üldjuhul üsna jahe.

Toatemperatuuriks peetakse punaveini puhul veinikeldri temperatuuri, mis jääb 13 – 15°C vahemikku ja see on elutoa temperatuurist märksa jahedam

Elik punast veini peab meeldiva maitseelamuse tagamiseks tegelikult serveerima kergelt jahutatuna

      Sommeljeed peavad veini serveerimise temperatuuri veini joomise temperatuuriks. Ehk kui veini soovitatakse serveerida 10-12°C, siis serveerige veini veidi jahedamalt, sest toatemperatuur on üldjuhul üle 20°C. Klaasid, kuhu vein valatakse on toatemperatuuril ja tegelikkuses muutub vein mõne minuti jooksul 1-2 °C võrra soojemaks. Kui tahate hinnalisest punaveini aroomist ja maitsest viimast välja võtta, siis serveerige seda kergelt jahutatuna, ca 15°C temperatuuril ning siis nautige 16-17 °C juures. Lihtne ja käepärane moodus veini kiireks jahutamiseks on jää ja vesi. Võtke küüler (veini serveerimiseks kasutatav jäänõu; kodustes tingimustes ajab asja ära ka mõni muu suurem vettpidav nõu), pange sinna paar peotäit jääkuubikuid ja valage peale ca 0,5L vett, nii et jäänõu oleks poolest saati täidetud jääveega ning asetage vein sinna sisse. Jää sulamise ja vee külmenemise protsessi kiirendab paari näputäie jämeda soola lisamine. Teine võimalus on võtta tavaline köögirätik, see märjaks teha, keerata veini selle sisse ja asetada „pakk“ sügavkülma. Toasooja punaveini puhul aitab 10-15 minuti pikkusest hoidmisest jäänõus/rätiku sees sügavkülmas, et vein oleks soovitud temperatuuril. Igapäevasemaid, kergemaid ja poolmagusaid punaveine võib jahutada veidi enam. Samuti võite valge, roosa ja vahuveini unustada jäänõusse/sügavkülma ca 20-25 minutiks.