Veinijuht. 16. osa. Ungari
Urvo Ugandi
Veinijuht – Hungari
Menu Meedia OÜ
Toimetaja Katrin Streiman
Kaanekujundus Einike Soosaar
Kõik õigused käesolevale väljaandele on seadusega kaitstud.
Digitaliseeditud Eesti Digiraamatute Keskus 2020
e-ISBN 9789949686019
Ungari
Viinamarjaaedu – 68 850 ha.
Maailmas 15. veinitootja: 310 miljonit liitrit veini aastas. 21. veinitarbija maailmas.
Marjasordid. Ungaris kasvatatakse palju pärismaiseid marjasorte, aga ka Balkani päritolu ja tuntud rahvusvahelisi marjasorte.
Heledaid sorte on palju. Põhisortide nimekirjas on 72 ja teisejärguliste marjade nimekirjas lisaks 22 marjasorti. Juba ajalooliselt on siin eksisteerinud sortide mitmekesisus, aga 1950. aastatel toiminud ristamisprogrammi raames täiendati nende valikut mitmete kohalike ristanditega. Levinuimad pärismaised marjad on Furmint, Hárslevelű, Juhfark, Leányka, Királyleányka, Ezerjó, Kéknyelű, Irsai Olivér, Zéta (Oremus), Zeus, Cserszegi Fűszeres, Zenit, Budai Zöld Generosa, Kabar, Rózsakő, Rizlingszilváni (Müller Thurgau), Vulcanus jne. Lisaks nendele veel pikk rida rahvusvaheliseid nimesid: Chardonnay, Chasselas, Chenin Blanc, Sauvignon Blanc, Tramini (Traminer), Olaszrizling (Riesling Italico), Rajnai Rizling (Riesling), Kerner, Pinot Blanc, Szürkebarát (Pinot Gris) ja Zöld Veltelíni (Grüner Veltliner).
Tumedatest sortidest on põhisortidena on kirjas vaid 20 nimetust, mille hulka kuuluvad ka rahvusvahelised Cabernet Sauvignon, Cabernet Franc, Merlot, Syrah ja Pinot Noir. Pärismaisteks sortideks peetakse peamiselt Kadarkat (Gamza), Kékfrankost (Blaufränkisch) ja Kékoportót (Blauer Portugieser) ning pärast II maailmasõda ristamiseufoorias aretatud sorte: Bíbor Kadarka (Kadarka x Muscat Bouschet), Kármin (Petit Bouschet x Kadarka), Duna Gyöngye (Seibel 4986 x Csaba Gyöngye), Rubintos (Kékfrankos x Kadarka), Medina (Seyve-Villard x Medoc Noir) ning Magyar Frankos (Muscat Bouchet x Kékfrankos). Kunagise Austria-Ungari riigi aegadest kasvatatakse iseenesestmõistetavalt veel Austria päritolu Zweigeltit ja Sankt Laurenti (Szentlőrinc).
Seadusandlus ja piirkonnad
Varem kehtinud veinide regulatsioon jagas veini kvaliteetveinideks (minőségi bor) ja kõrgema kvaliteediga veinideks (különleges minőségű bor), mis kõik kandsid Ungari riigivapiga garantiimärgistust. Euroopa Liiduga liitumisel võeti sarnaselt teiste Euroopa veinimaadega kasutusele veinide geograafiline tähistamine.
Ungari veinid jagunevad tänapäeval maakonnaveinideks ehk KGT (kaitstud geograafilise tähisega veinideks: OFJ ‒ Oltalom alatt álló Földrajzi Jelölésű) ja KPN (kaitstud päritolu nimetusega veinideks: OEM ‒ Oltalom alatt álló Eredet Megjelölésű). Kokku on määratletud Ungaris 37 veini kasvuala, neist 31 KPN ehk OEM kasvuala, suurim sealhulgas Kunság (19 600 ha) ja väikseim Nagy-Somló (800 ha). Ungari kuulus Tokaj kasvuala on piiritletud veinipiirkond juba aastast 1737. Seega on Tokaj vanuselt teine kasvuala maailmas, esimene on Itaalias Toskaanas asuv Chianti, mille piirid määratleti juba 1715. aastal. Need 31 kasvuala sisaldavad 22 Ungari veinipiirkonda, millel kõigil on KPN ehk OEM staatus, kahte suuremat geograafilist ala ning seitset väiksemat sisekasvuala, mis võivad kõik omavahel kattuda. KGT ehk OFJ piirkondi on kuus, neist Tokajl on oma samanimeline KPN ehk OEM sisekasvuala.
2003. aastal hakati kasutama sarnaselt Austriaga DHC (Districtus Hungaricus Controllatus) nimetust (ungari keeles: VEB ehk Védett Eredrtü bor), mis määratleb ajalooliselt tüüpilisi Ungari veine, nagu näiteks Egri Bikavér DHC. Eger OEM piirkonnana võib teha nii valget kui ka punast veini seal kasvatatud sortidest, aga Bikavér on ainus punane seguvein, mille „retsept“ on DHC seadusega määratletud. Sama ka Tokaj piirkonna puhul, kus võib teha Szamorodni (valitud marjad), Aszú (hallitusega marjad) ja Eszencia (marju ei pressita) stiiliga veine.
Ungari on ainus soome-ugri keelt kõnelev veinimaa ja üks neljast Euroopa keelest, kus veini tähendav omakeelne sõna „bor“ pärineb pärsia keelest, mitte indoeuroopa keelkonnast. Teised keeled, kus veini tähistav sõna kõlab üsna omamoodi, on kreeka (krasi), baski (ardo) ja et osa Türgist jääb ka Euroopasse, siis ka türgi keel (şarap).
Viinamarju hakkasid kasvatama Ungari aladel roomlased juba 5. sajandil e.m.a. Doonau jõgi kujunes Kristuse sündimise ajal Rooma impeeriumi põhjapiiriks ja see ala kandis Pannoonia nime, kus paiknesid Rooma garnisonid ‒ Vindobona (Viin) ja Aquincum (Budapest). Ladina keel oli Ungari ametlik riigikeel kuni 1848. aastani, mistõttu ladinapärased kohanimed on tänaseni kasutusel. Pärast Rooma impeeriumi lagunemist hõivasid ala hunnid, kellega jõudis Euroopasse Gouais Blanci (Weißer Heunisch) mari, mis on mänginud rolli paljude praeguste tuntud marjasortide väljakujunemisel – Chardonnay, Riesling, Gamay, Furmint jne. Gouais Blancist tehakse veini tänapäeval sordipõhiselt veel vaid Šveitsis.
5. sajandil pärast hunnide kadumist liikusid ja elasid sealsetel aladel mitmed erinevad rahvad: keldi ja germaani hõimud, idagoodid, avaarid, langobardid, frangid ja slaavlased, kuni 9. sajandil saabusid Siberi aladelt madjari hõimud. Veinikasvatuse uus tõus seostubki madjarite tulekuga: eeldatavasti oli neil kokkupuude viinamarjakasvatusega Kaukaasia kaudu juba varem, sest ungari keele veinisõnavara on täis laene türgi ja pärsia keelest.
Madjari hõimud ühendas 10. sajandil prints Árpád Vallutaja ja tema lapselapselapsest sai esimene Ungari keiser Stephan I (Szent István), kes võttis Ungaris vastu ka ristiusu. Árpád jagas Tokaj piirkonnas laiali esimesed suured maavaldused ja veiniaiad oma kaasvõitlejatele. Pärast mongolite vallutusi 13. sajandil rajas Ungari kuningas Bela IV mitmed kindlused ja jagas maad sisserändajatele, et mongolite poolt rüüstatud maa sööti ei jääks. Ungari rahvusmarjaks peetava Furminti teket seostatakse just selle ajajärguga. MW Jancis Robinsoni sõnul hakkas Furmint levima Ungaris kuningas Bela IV valitsemise ajal pärast mongolite invasiooni. Bela käivitas poliitika, mis toetas põllumajandust, sealhulgas ka viinamarjakasvatust ja inimeste sisserännet. Paljud kuninga kutsel saabunud sisserändajad, kes said soodsatel tingimustel maad, tõid kaasa uued marjasordid ja võimalik, et nii sattus Ungarisse ka Furmint.
15. sajandil tungisid Ungarisse türklased ja Ungari alad läksid Osmanite riigi koosseisu, koos türklastega jõudis Serbiast Egeri piirkonda Kadarka (Gamza) marjasort. Sellest ajast pärineb ka legend kuulsaimast Ungari punasest veinist Egri Bikavérist, mida nimetatakse ka „härjavereks“. 16. sajandil läks läänepoolne osa Ungarist Habsburgidele ja 17. sajandil lõpuks läksid Ungari alad Saksa-Rooma riigile, millest hiljem tekkis Austria-Ungari keisririik. Euroopa aadlike seas oli Tokaj vein kõrgelt hinnatud. Prantsusmaa Päikesekuninga Louis XIV õukonnas nimetati Tokaj piirkonna magusat veini Vinum Regum, Rex Vinorum – kuningate veiniks, veiniks kuningatele. Sellest johtuvalt kinnitati 1737. aastal Tokaj kasvuala piirid koos veiniaedade asetusega ilmakaarte suunas koos seal kasvavate marjasortide ja korjeajaga, millest sõltus väärishallituse tase ja veini maitse.
19. sajandi lõpus laastas Ungari veiniistandusi viinapuutäi epideemia, mistõttu mitmetes veiniaedades Egeri ja Tokaj piirkonnas asendati heledad viinapuud Prantsuse päritolu tumedate sortidega ja Austriast toodi juurde Zweigelti, Blaufränkischi (Kékfrankos) ning Blauer Portugieseri istikud. Samal ajal võeti kasutusele veel ka Ungari pärisomased ristandid ‒ Zèta, Oremus, Irsai Olivér, Zeus ja Királyleányka.
20. sajandi kommunismipöörises keskendus Ungari veinitööstus kvaliteedi asemel kvantiteedile, sest tähtis turg oli NSV Liit. 20. sajandi lõpuks oli kuulsast ja ilmekast Egri Bikavéri punaveinist järel vaid lihtne igapäevavein.
Ungari veini uus hingamine algas kommunistliku riigikorra lagunemisega, 1989. aastal loodi uus Ungari Vabariik ning 2004. aastal sai Ungarist Euroopa Liidu liige. Avatud turumajandus soodustas uusi välisinvesteeringuid ja Ungari veinid on leidnud tee suurematele välisturgudele ning täiendatud on ka veiniseadusandlust.
Mõisted
Aszú ‒ nimetus