Pandeemia. Siis, kui maailm hulluks läks. Killu Kaare

Killu Kaare

      PANDEEMIA

      SIIS, KUI MAAILM HULLUKS LÄKS

      © Killu Kaare, 2020

      © Kaanepilt Kennet Kaare, 2020

      Kaane kujundaja Kennet Kaare

      Keeletoimetaja Inga Tartes

      Küljendaja Inga Tartes

      Kirjastus Lugu ja lumm

       www.lugujalumm.ee

      Trükikoda Trükiviis

      ISBN 978-9949-01-902-1 (trükis)

      ISBN 978-9916-9561-0-6 (epub)

      Hea lugeja

      See raamat koosneb viiest lühijutust, millede läbivaks teemaks on maailma tabanud koroonapandeemia. Jutus­tused ei keskendu haigusele endale, vaid pigem sellega kaasnevale hirmule ning kuidas erinevad inimesed oma hirmuga toime tulid... või ei tulnud. Kõik lood on väljamõeldised, kuid saanud inspiratsiooni maailmas toimunud päris sündmustest. Lugude tegevus­kohtadeks olen valinud riigid erinevatest maailma paikadest: Kanada, Itaalia, Hispaania, Inglismaa, USA. Kuid sarnased sündmused, mis nendes lugudes arenevad, on toimunud peaaegu igas pandeemiast haaratud riigis.

      Minu soov on nende lugudega näidata, millist mõju on avaldanud ülemaailmne pandeemia inimese psüühikale ja mõtlemisvõimele. Milliseid madalaid instinkte on see hiiglaslik rahvaid haaranud psühhoos vallandanud ja kuhu on tõugatud inimlikud piirid. Meeleheide on pinnale toonud meie tegelikud hoiakud ning uskumused, meie tegeliku loomuse. Inimesed otsivad lootusetus äärmus­likus olukorras süüdlasi, sildistavad kaasinimesi ning diskrimineerimine on ületanud igasugused piirid. Suurenenud on füüsilised ja verbaalsed rünnakud, enese­tappude arv ja mõned riigid (nt Hiina) on teatanud hüppelisest raskete psüühikahäirete juhtude kasvust. Hirm on paljude psüühikahäirete alustala ning hirmu väetatud pinnas toodab rikkalikult katkiseid inimesi.

      Kuid õnneks on ka neid, kes suudavad selles kaoses säilitada enda sisemise tasakaalu ning ratsionaalse inimliku mõtlemise, kes suudavad ka keerulisematel aegadel järgida oma väärtuseid ja vaateid elule, kelle olemus pakub meile turvatunnet ning julgustab meid edasi elama.

      Hirm surma ees on igaühe jaoks pannud kaalukausile kaks erinevat väärtust: pikk elu vs elamisväärne elu. Tähtis pole eluea pikkus, vaid see, kuidas me oma elu elame. Hirmu tõttu hakkame võitlema iga üksiku päeva eest, lülitades end välja tegelikust elust. Aga mis on päriselt oluline? Mis päriselt muudab elu elamisväärseks?

      Oma raamatuga loodan veidikenegi tuua mõistmist ja inimlikkust siia hulluks läinud maailma... või lihtsalt korraks aega maha võtta, et mõelda – kes me oleme, inimesed?

      Killu Kaare

      Tänan oma head sõpra Kaido Vaatemäed, kelleta see raamat poleks ilmunud. Tänan oma ema Mare Kaaret, kelle hinnang lugude lugemise järel julgustas mind edasi tegutsema. Tänan Kennet Kaaret, kes aitas kujundada raamatule kaaned.

      Suur tänu kõikidele minu kaasteelistele, kellega oleme mingi tee­lõigu koos käinud – olen teilt kõigilt midagi õppinud.

      Killu Kaare

      Pablo lugu sai inspireeritud ajakirjanduses toodud kirjeldus­test, kuidas vaatamata hoiatustele jätkavad vanainimesed oma igapäevast elu. See pani mind mõtisklema elu väärtuste üle ja läbi Pablo silmade proovisin endast läbi lasta ühe Itaalia vanahärra elu pandeemia ajal. Kaks kuud on väga erineva tähenduse ja väärtusega, kui oled üle kaheksakümne või kui oled neljakümnene. Kas meil on õigust hukka mõista neid trotslikke vanainimesi, kes keeldusid loobumast oma viimas­test eluhetkedest selleks, et alluda koroona põhjustatud hirmudele? Ükskord me ju sureme kõik – igale inimesele on üks surm elu kohta...