Laura lood. Viies raamat. Aline de Petigny, Nancy Delvaux

      LAURA RIIETAB END HALDJAKS

      LAURAL ON TÄNA IGAV. TA EI TEA, MIDA TEHA, JA JALUTAB SIHITULT RINGI.

      „EMME! MA EI TEA, MIDA MÄNGIDA, JA MUL ON NII IGAV! JÄRSKU ME VÕIKSIME MARI KÜLLA KUTSUDA?”

      „MUIDUGI VÕIME.”

      „TA TULEB VEERAND TUNNI PÄRAST,” ÜTLEB EMA TELEFONITORU ÄRA PANNES. „HEA, ET ME HELISTASIME, TAL ON KA IGAV.”

      VEERAND TUNDI HILJEM SAABUB MARI, KES ON VÄGA ELEVIL, ET SAAB KOOS LAURAGA IGAVLEDA.

      „KAS PANEME ENNAST UHKELT RIIDESSE?” TEEB LAURA ETTEPANEKU.

      „OI, MUIDUGI!”

      ÜHESKOOS KIIRUSTAVAD NAD RIIDEKIRSTU JUURDE. SEAL ON PALJU PÕNEVAT: EMA JA VANAEMA KLEIDID NING KINGAD, MIS ON KÜLL LIIGA SUURED, AGA VÄGA ILUSAD.

      RIIDEKIRSTUS ON KA ERINEVAID PEAKATTEID: VANAEMA VANA MUST KÜBAR, KAUBOIKAABU JA HALDJAMÜTS. SEAL ON KA PALJU KOTTE JA EHTEID…

      „TÕELINE AARDEKIRST!” KILKAB MARI KIRSTUS TUHLATES. „OI! HALDJATIIVAD! MA TEAN, MA RIIETAN ENNAST HALDJAKS.”

      „MINA KA!” HÕIKAB LAURA.

      LAURA VALIB PÄRLITEGA TIKITUD KAUNI KLEIDI.

      „KUI VALGUS KLEIDI PEALE PAISTAB, SIIS SÄTENDAB SEE ILUSASTI,” SELETAB LAURA SÕBRALE.

      MARI VALIB ENDALE LILLELISE KLEIDI: „MINUST SAAB LILLEHALDJAS!”

      MÕNE MINUTI PÄRAST ON NAD PEALAEST JALATALLANI ÜMBER RIIETUNUD. LAURA PANEB PÄHE IMEILUSA PEAVÕRU JA MARI VÕTAB HALDJAMÜTSI.

      „KAS MA VÕIN TIIVAD ENDALE VÕTTA?” KÜSIB MARI HÄBELIKULT.

      LAURA OLEKS KA TIIBU TAHTNUD, AGA TA TAHAB OMA SÕPRA RÕÕMUSTADA: „VÕTA MUIDUGI!”

      „SIIS SINA EI OLEGI JU HALDJAS…”

      „OLEN IKKA, AGA ILMA TIIBADETA!” TEATAB LAURA UHKELT. „MUL POLEGI TIIBU VAJA! JA VÕLUKEPPI KA MITTE! MINU VÕLUJÕUD ON MINU SEES.”