Veinijuht. 4. osa. Austraalia. Urvo Ugandi

>Urvo Ugandi

      Veinijuht. 4. osa. Austraalia

      Urvo Ugandi

      Veinijuht – Austraalia

      Menu Meedia OÜ

      Toimetaja Katrin Streiman

      Kaanekujundus Einike Soosaar

      Kõik õigused käesolevale väljaandele on seadusega kaitstud.

      Digitaliseeditud Eesti Digiraamatute Keskus 2020

      e-ISBN 9789949686097

      Austraalia ja Tasmaania

      Viinamarjaaedu – umbes 255 000 ha.

      Maailmas 5. veinitootja ja 10. veinitarbija.

      Marjasordid. Kasvatatakse umbes 120‒140 erinevat Euroopa ja Lõuna-Aafrika Vabariigi päritolu marjasorti. Kuuma päikeselise kliima tõttu on tumedate sortide osakaal suurem. Tehakse palju seguveine.

      Heledad sordid: Chardonnay on peamine hele sort, millele lisanduvad Sémillon, Sauvignon Blanc ja Riesling.

      Tumedad sordid: Syrah (Shiraz) on levinuim tume sort, lisaks Cabernet Sauvignon, Merlot, Pinot Noir Grenache ja Mourvèdre. Omanäoliseim segu on Rhône’i päritolu marjasortidest tehtud GSM (Grenache/Syrah/Mourvèdre). Austraalia kohalikud VitisVinifera ristandid on tumedad Cienna ja Tarrango.

      Piirkonnad. Enamik veinipiirkondi jääb Austraalia lõunarannikule, eristatakse seitse marjakasvatuse regiooni.

      Northern Territory – viinamarjakasvatuse seisukohalt peaaegu mõttetu ala – kuiv ja kuum Austraalia põhjapoolne ala, mis jääb põhjarannikul asuva Darwini ja Austraalia südames asuva Alice Springsi linnade vahele. Viinamarju kasvatatakse Alice Springsi ümbruses umbes 4 ha suurusel alal.

      New South Wales ‒ vanim ja suurima kasvualaga kagupoolne Austraalia osa.

      Victoria – keskuseks Melbourne’i linn Austraalia lõunarannikul. Oli enne viinapuutäi rünnakut peamine marjakasvatuse ala.

      South Australia – enim kvaliteetveini tootev ala Austraalia lõunarannikul, Adelaide’i linna ümbruses, kus asuvad Austraalia parimad viinamarjakasvatuse piirkonnad.

      Western Australia – Perthi linna ümbruses asuvad kasvualad Lääne-Austraalias.

      Queensland ‒ Austraalia kuum ja niiske idaosa Vaikse ookeani ääres.

      Tasmaania – Saar Austraalia lõunarannikul, ka Austraalia lõunapoolseim osariik.

      South Eastern Australia – taskukohase hinnaga Austraalia lauaveini päritolunimetus. Marju kasvatatakse suurtel niisutusaladel Riverlandi (South Australia), Riverina (New South Wales) ja Murry-Darlingi (Victoria) piirkondades. Nende piirkondade veine segatakse omavahel ja võib lisada ka juurde ülejäänud GI kasvualade veine (Adelaide Hills, Barossa, Mc Laren Vale jne) Päritolualaks sel juhul on märgitud South Eastern Australia.

      Austraalia on suures osas endine ümberasumis- ja sunnitöökoloonia, mille praeguse elanikkonna põhiosa moodustavad Briti saartelt väljarännanute ja -saadetute järeltulijad. Kõigest 2% elanikkonnast moodustavad pärismaalastest aborigeenid, kuigi esimesed asukad jõudsid Austraaliasse juba 50 000 aasta eest Kagu-Aasiast.

      Esimesed eurooplased, kes randusid Austraalia põhjarannikul 1611. aastal, olid hollandlased, kes nimetasid paiga New Hollandiks ja nentisid, et maa on kõrbeline, kasutu ja eluks kõlbmatu. New Hollandi nimetust kasutab 17. sajandil Austraalia kohta ka Uus-Meremaa hollandlasest avastaja Abel Tasman. Inglased, kes purjetasid ja kaardistasid kapten James Cooki juhtimisel Austraalia lääne- ja lõunarannikut, leidsid selle olevat aga väga mõnusa kliima ja loodusega ning kapten Cook nimetas oma maabumiskoha mitmekesise looduse tõttu Botany Bay’ks (tõlkes: Botaanika laht), mille ümbrusesse kerkis Austraalia suurim linn Sydney. 18. sajandi lõpus saabus tuhatkond Briti väljarändajat, kellest enamik olid sunnitööle mõistetud vangid. Rannikule rajati esimesed asulad. 1788. aastal istutati sinna lähistele Hunter Valley piirkonda ka esimesed viinapuud koos mitmete teiste viljapuudega. Puuvilju kasvatati peamiselt seetõttu, et sunnitöölistel skorbuuti vältida. 1852. aastaks lõpetati sunnitööliste saatmine Austraaliasse, aga selleks ajaks oli neid seal juba 150 000, neist kolmandik iirlased.

      1830. aastatel hakati veini tootma peale New-South Walesi ka mujal Austraalias. 1851. aastal avastati Austraalias kulda ning see andis hoo sisse uuele sisserändelainele Euroopast ja selle tuules ka veiniistanduste rajamisele. 1854. aastal müüdi esimene veinisaadetis Inglismaale. 19. sajandiks olid sealsed neli kolooniat kasvanud Austraalia osariikideks, kus arendati usinasti karjakasvatust ja maavarade kaevandamist. 1847. aastal tunnustas Briti parlament Austraalia Ühendust ja Austraalia iseseisvus 1. jaanuaril 1901. Kuna Sydney ega Melbourne polnud ühenduse pealinnana vastuvõetavad, asutati 1911. aastal Canberra, mis on siiani Austraalia pealinn. 19. sajandi lõpus jõudis viinapuutäi Austraaliasse, aga tänu settelisele liivapinnasele ja geoloogilistele, geograafilistele ning klimaatilistele tõketele ei levinud kahjur kõikidele marjakasvatuse aladele. Samas valmistas Austraalia geograafilise eraldatuse tõttu kuni 20. sajandi keskpaigani veini peamiselt koduturule ja enamik sellest oli kohalikele meelepärane magus punane vein.

      Seadusandlus

      Austraalia veinipiirkonnad kannavad geograafilise päritolu tiitlit Geographical Indication, mis sarnaneb Ameerika Ühendriikide mõistele AVA ja on vast kõige tüüpilisem Uue-Maailma liberaalsele veiniseadusandlusele: veini ei pea tegema kindlatest marjasortidest, GI piirkonnas pole määratletud viinapuu sidumisemeetodit, saagikust ei piirata, veinile pole seatud minimaalset alkoholiprotsenti ja piirkonnale omast veinivalmistamise stiili. See annab Austraalia veinimeistritele veini tegemisel rohelise tule, et valmistada võimalikult head veini või siis väga kommertslikku mahuveini.

      Sarnaselt mujal Uues Maailmas kehtivale nõudele peab etiketil olev teave vastama 85% ulatuses tõele. Kui marjad on kasvanud 85% ulatuses Coonawarras (Lõuna-Austraalia siseala), siis märgitakse etiketile Coonawarra, kui aga 40% marjadest pärineb Coonawarrast ja 60% McClaren Vale’ist (samuti Lõuna-Austraalia kasvuala), siis on etiketil kirjas üldpiirkonna tähisena South Australia. Ning kui Coonawarra veinile lisatakse marju Hunter Valleyst (New South Walesi kasvuala), siis märgitakse veinisildile South Eastern Australia. Kui vein tehakse vähemalt 85% ulatuses ühest sordist, siis on marjassort sildil märgitud ning ülejäänud marjasorte etiketile märkida pole kohustust, aga kui vein on segatud kahest või enamast sordist, siis märgitakse mõlemad etiketile (Cabernet-Shiraz, GSM jne). See sort, mis segus domineerib, märgitakse etiketile esimesena. Marjasorti, mida on kasutatud segus alla 15%, veinietiketile märkima ei pea.

      Piirkonnad

      Queensland (u 1500 ha veiniaedu)

      Viinapuid on kasvatatud juba 1860. aastatest, aga kliima on kuum, niiske ja subtroopiline ning seetõttu asuvad tähtsamad marjakasvatuse alad osariigi edelaosas Vaikse ookeani mõjuga jahedamatel kasvualadel. Osariigi veinitööstus on jõudsamini arenenud alles sel sajandil. Eristatakse kuut väiksemat kasvuala, millest kahel on GI määratlus.