Originaali tiitel:
Marcia Clark
Blood Defense
2016
Raamatu eesti keeles kirjastamise õigus kuulub eranditult kirjastusele ERSEN.
Selle raamatu reprodutseerimine, tõlkimine ja levitamine ilma valdaja loata on õigusvastane ja seadusega karistatav.
Tegemist on väljamõeldud süžeega. Nimed, tegelaskujud, organisatsioonid, paigad, üritused ja sündmused on kas autori fantaasia või kasutusel fiktiivselt.
Kaane kujundanud Reet Helm
Toimetanud Anneli Sihvart
Korrektor Inna Viires
Text copyright © 2016 Marcia Clark
This edition is made possible under a license arrangement originating with Amazon Publishing, www.apub.com, in collaboration with Synopsis Literary Agency.
All rights reserved.
Trükiväljaanne © 2017 Kirjastus ERSEN
Elektrooniline väljaanne (PDF) © 2018 Kirjastus ERSEN
Elektrooniline väljaanne (ePub) © 2020 Kirjastus ERSEN
Raamatu nr 11405
ISBN 978-9949-84-531-6
ISBN (ePub) 978-9916-11-016-4
Kirjastuse ERSEN kõiki e-raamatuid võite osta interneti-poest aadressil www.ersen.ee
Proloog
LA NOW!.COM
ERAKORRALISED UUDISED: Leiti surnuks pussitatud näitleja Chloe Monahan ja tema toanaaber
Näitleja Chloe Monahan, üks osatäitjatest menukas draamasarjas „Dark Corners”, ning tema toakaaslane Paige Avner leiti nende Laurel Canyonis asuvast korterist surnukspussitatuna. Politsei sõnul ei ole neil hetkel veel ühtki kahtlusalust. Lisame uut teavet kohe selle ilmumisel.
THE BIZ.COM
Politsei sõnul tappis taas lavale naasnud lapsnäitleja Chloe Monahani ja tema toanaabri murdvaras
Väljaande The Biz ajakirjanikud on saanud teada, et Chloe Monahani korterisse murti sisse kõigest kaks kuud enne tema ja ta toanaabri tapmist. Politseiülem Wes Sandersi sõnul uuritakse võimalust, et murdvaras võis teist korda tagasi tulla ja tüdrukud tappa, kui nad ootamatult koju saabusid. Praeguseks on sõprade ning austajate kurbus ja raev Monahani Facebooki lehe kinni jooksutanud ning üle miljoni Twitteri jälgija on sotsiaalvõrgustiku üle ujutanud sõnumitega leinast ja õigluse taganõudmisest.
NABIGE KINNI SEE NÄRAKAS, KES SEDA TEGI! #OiglusChloeJaoks
OMG MA JUMALDASIN TEDA!! #katastroof
MINU LEMMIK DARK CORNERSIST! EIIIII! #igavestichloe
Üks
OLLES JOOKSUGA STUUDIOSSE jõudnud, hüppasin jumestusvõlurist Bonnie ees seisvale tühjale toolile. Eetriajani oli jäänud kõigest viis minutit. Bonnie saatis mulle punast nailonist keepi ümber visates ärritunud pilgu.
Jumestustoa televiisor, mis oli alati uudisteprogrammile lülitatud, näitas Chloe Monahani korteri ees seisvat ajakirjanikku. Keerasin vaatamiseks pead. Bonnie haaras mul lõuast ja pööras mu pea tagasi. Ma ei suutnud end talitseda. Kui ajakirjanik juhtivuurijat puredes korralikku suutäit püüdis saada, proovisin end taas televiisori poole suunata. Bonnie turtsatas ärritunult. Keerasin tagasi peegli poole. „Vabandust.”
Ma arvasin, et nad on leidnud uusi juhtlõngu. Või siis täpsemalt öeldes üleüldse mingeid juhtlõngu. Seni on olnud liikvel vaid spekulatsioonid, millest suurem osa on keskendunud murdvarguse teooriale. Ainus potentsiaalne kahtlusalune, keda kuulsin olevat mainitud, oli narkodiiler. Seda ideed aga kaua ei vaetud, eelkõige seetõttu, et allikaks oli laimajast keelepeksja Amanda Trace, kes juhtis saadet „Justice on Fire!” Isegi saate sage külaline ja minu töökaaslasest kaitseadvokaat Tony Banks vaidles vastu ning tõi välja asjaolu, et Chloe oli olnud uimastitest puhas juba ligi aasta aega. See aga tähendas Tony jaoks saatekülalisena hüvastijätmist. Keegi ei võinud Kuninganna Trace’ile vastu vaielda. See oli ühtlasi ka põhjuseks, miks ma keeldusin tema saates osalemast. Tema produtsendid hakkasid mulle helistama pärast minu esimest osalust Sheri saates „Crime Time” ja kuigi ma olen neile järjepidevalt ära öelnud, ei ole nad veel alla andnud. Mul ei ole aimugi, kas nad on imetlusväärselt pühendunud või lihtsalt ajudeta robotid, kelle telefonis ma kiirvalikusse olen lisatud.
Ma kuulsin televiisorist Chloe Monahani häält, mis šokeeris mind sedavõrd, et pani taas pead ekraani poole pöörama. Kuid see oli kõigest lõik temaga tehtud intervjuust saates „Ellen”. Bonnie asetas käed puusadele ja viskas mulle tuld pilduva pilgu. „Ühe korra veel, Brinkman, ja ma saadan teid lavale nagu kleidis pesukaru.”
Uksest lonkis sisse minu tänane väitluspartner jurist Barry Stefanovich ja potsatas minu kõrval olevale istmele. „Tegelikult kõlab see üpris armsalt.” Bonnie vaatas meest raevuka ilmega. Barry saatis naisele õhusuudluse ja keeras end toolil minu poole. „Hei, Sam.” Mul ei olnud usku sellesse, et suudaksin kleidis pesukaru välimust välja kanda, seega istusin jätkuvalt vagusi ja lehvitasin vaid sõrmi tema suunas. Mees noogutas televiisori poole. „Kui nad süüdlase kätte saavad, kas võtad selle siis käsile? See oleks midagi suurt.”
Ärile oleks see igati kasulik. Nagu ütleks minu juurapraktikandist lapsepõlve parim sõber ning firma Brinkman ja Partnerid Õigusbüroo ainus partner Michelle: „Võta see pagana juhtum ette. Meil on raha vaja.” Tavapäraselt ei olekski see eriline raketiteadus. Mul on olnud palju inetumaid juhtumeid, millega ei kaasnenud mingeid reklaamialaseid huvisid, ent seekord oli teisiti. Ma olin saate „Dark Corners” sügav austaja. Ja eelkõige Chloe’i pärast. Nägin teda hilisõhtustes jutusaadetes. Ta oli lahe, äärmiselt ehe ja ilma teatraalsuseta. Ta oli lõbus. Selsamal kummalisel ja isegi naeruväärsel moel, nagu tuntakse sidet inimesega, keda nähakse ainult televisioonis, tundsin ma, et tean teda. Seega tõrkus minu inimlik pool sellele igati vastu. Kuid juristina küsisin endalt, kas ma mitte just sellepärast oma ala tol ajal ei valinudki – et kaitsta maaslamajaid. Raputasin pead. „Ma ei tea.”
Tuppa jooksis produtsendi assistent, pikk juuksepalmik järel õõtsumas. „Me peame teid oma kohtadele paigutama. Barry, sina oled stuudios B. Samantha, sina oled stuudios A.”
Bonnie tõmbas keebi äkilise liigutusega ära ja ma libistasin end toolilt maha. Järgnesime Barryga assistendile, kes meid mööda koridori juhatas. „Kas me hakkame rääkima ka Chloe Monahanist?”
Assistent raputas pead. „Meie küll, kuid teie mitte. Ühtki tõsist uudist pole veel, mistõttu Sheri võtab ette vaid isiklikud teemad paari Chloe’i sõbraga.”
Kergitasin kulmu. Mis ajast on neil tõsiseid uudiseid vaja, et oma kõmuhimu õigustada? Barry saatis mulle salamisi mõistva naeratuse ja põikas oma stuudiosse.
Sörkisin kõrvalruumi stuudiosse A ja võtsin istet. Helimees Dane juba ootas mind. Ta kinnitas mikrofoni minu jaki revääri külge, ulatas mulle kuulari ja lahkus. Uks sulgus jõulise õhku suruva kõminaga. Televiisorist vaadates tundub, justkui istuksin ma mõnes kenas kahekümne kuue korruselises büroohoones panoraamilise vaatega Los Angelese päikeseloojangulisele horisondile. Tegelikkuses oli see vaid prinditud lavadekoratsiooniga pime kilukarbisuurune ruum. Klaustrofoobikud roniksid siin küüntega mööda seina üles.
Tänu võluritele jumestustoas ja kaadrile, mis jäädvustab mind vaid rindkerest ülaltpoolt, näen ma välja, nagu oleksin äsja punaselt vaibalt maha astunud. Pole näha haaknõela, mis minu seelikut koos hoiab, kulumisjälgi jalanõudel, mida neli korda tallutatud on, ega vana kohviplekki pluusil, millelt on endiselt puudu kaks alumist nööpi, kuna ma ei suuda võtta end käsile, et otsida läbi vannitoa kraanikausi all olev pungil täis nööbikott.
Võtsin välja oma telefoni, et teha veel viimane Twitteri säuts.
Olen