Aruka investori taskuraamat. John C. Bogle. Читать онлайн. Newlib. NEWLIB.NET

Автор: John C. Bogle
Издательство: Eesti digiraamatute keskus OU
Серия:
Жанр произведения: Ценные бумаги, инвестиции
Год издания: 0
isbn: 9789949624775
Скачать книгу
title>

      Originally published: The Little Book of Common Sense Investing: The Only Way to Guarantee Your Fair Share of Stock Market Returns

      Cover design: Wiley

      First edition published 2007 by John Wiley & Sons, Inc.

      Copyright © 2017 by John C. Bogle (Updated and Revised Edition). All Rights Reserved.

      This translation published under license with the original publisher John Wiley & Sons, Inc.

      Tõlkinud Olavi Teppan

      Toimetanud Aivar Õepa

      Korrektuuri lugenud Piret Pihlak

      Kujundanud Janek Saareoja

      Trükitud Tallinna Raamatutrükikojas

      Infot Äripäeva raamatuklubi raamatute kohta saate aadressil raamatuklubi.aripaev.ee või pood.aripaev.ee/raamatud ning telefonil 667 0400.

      © AS Äripäev, 2019. Kõik õigused kaitstud.

      ISBN 978-9949-624-76-8 (köites)

      ISBN 978-9949-624-77-5 (epub)

Paul A. Samuelsoni, Massachusettsi tehnoloogiainstituudi majandusprofessori, Nobeli auhinna laureaadi ja investeerimistarga mälestuseks.

      1948. aastal, kui õppisin Princetoni ülikoolis, tegi tema klassikaline õpik mind majandusteadusega tuttavaks. 1974. aastal sütitasid tema kirjutised minus taas huvi turgude indekseerimise kui investeerimisstrateegia vastu. 1976. aastal tervitas ta Newsweeki artiklis minu loodud maailma esimest indeksifondi. 1993. aastal kirjutas ta eessõna minu esimesele raamatule ja 1999. aastal andis tugeva tõuke minu teise raamatu valmimisele. Kuigi ta lahkus siitilmast 2009. aastal, jääb ta minu mentoriks, inspiratsiooniallikaks ja teenäitajaks.

      Sissejuhatus kümnenda aastapäeva väljaandele

      Ärge mängige oma võitu maha

      Edukas investeerimine oleneb täiel määral talupojatarkusest. Nagu on öelnud Omaha oraakel Warren Buffett, on investeerimine lihtne, aga mitte kerge. Puhas matemaatika ütleb ja ajalugu kinnitab, et aktsiatesse investeerimise võidustrateegia seisneb kõikide börsiaktsiate omamises võimalikult väikeste kulutustega. Nõnda on teile dividendide ja kasumikasvuna garanteeritud osa nende ettevõtete kogutulust.

      Parim viis, kuidas seda strateegiat ellu viia, on tõepoolest lihtne: ostke fondi, kel on selline kogu turgu hõlmav portfell, ja hoidke seda igavesti. Sellist fondi nimetatakse indeksifondiks. Indeksifond on lihtsalt korv (portfell), mis väga palju mune (aktsiaid) sisaldavana on konstrueeritud jäljendama USA aktsiaturu (või ükskõik millise finantsturu või turusektori) üldist liikumist.1 Traditsiooniline indeksifond (TIF) esindab põhimõtteliselt tervet aktsiaturu korvi, mitte ainult mõnd üksikut laialiloobitud muna. Sellega kaob üksikaktsiate selekteerimise, teatud turusektorite rõhutamise ja fondijuhi valimise risk. Jääb ainult aktsiaturu risk. (See risk on niigi küllalt suur, tänan väga!) Indeksifondid kompenseerivad lühiajalise põnevuse puudumist ülipõneva pikaajalise tootlikkusega. TIF on mõeldud hoidmiseks terve eluea jooksul.

Indeksifondiga kaob üksikaktsiate valimise, mõne turusektori rõhutamise ja fondijuhi valimise risk. Jääb ainult aktsiaturu risk.  

      Selles raamatus on juttu palju enamast kui ainult indeksifondidest. Selle raamatu eesmärk on muuta teie arusaama investeerimisest. See raamat räägib, miks pikaajaline investeerimine annab palju parema tulemuse kui lühiajaline spekulatsioon; miks on diversifitseerimine kasulik; millist tähtsat rolli mängib investeerimiskulu; millised ohud kaasnevad fondi minevikutootlusele lootma jäämisega ning investeerimisel keskmise juurde tagasipöördumise põhimõtte eiramisega; kuidas finantsturud toimivad.

      Kui te mõistate, mismoodi finantsturud tegelikult toimivad, võite veenduda, et indeksifond on tõepoolest ainus investeering, mis sisuliselt garanteerib teile õiglase osa ettevõtlustulust. Tänu liitintressi imele kuhjub sellest tulust aastatega lausa fantastiline jõukus.

Traditsiooniline indeksifond (TIF).  

      Ma kõnelen siinkohal traditsioonilisest indeksifondist. TIF on laialt hajutatud, hoides kõiki (või pea kõiki) aktsiaid USA aktsiaturul, mille koguväärtus 2017. aasta alguse seisuga oli 26 triljonit dollarit. See tegutseb minimaalsete kulutustega ja nõustamistasudeta, selle tehingumaht on minimaalne ja maksuefektiivsus väga suur. Selline traditsiooniline indeksifond – esimene neist järgis Standard & Poor’s 500 indeksi tootlust – omab lihtsalt USA juhtivate ettevõtete aktsiaid, ostes iga ettevõtte turukapitalisatsioonile vastava osaluse ja hoides seda siis igavesti.

Investeerimistulu kuhjumise võlu. Investeerimiskulutuste kuhjumise valu.

      Palun ärge alahinnake meie ettevõtete teenitud heldes tootluses liitintressi jõudu. Oletagem, et meie ettevõtete aktsiad teenivad tootlust seitse protsenti aastas. Sellel tasemel kasvab iga alguses investeeritud dollar aastakümnega 2 dollari, kahe aastakümnega 4 dollari, kolme aastakümnega 7,5 dollari, nelja aastakümnega 15 dollari ning viie aastakümnega 30 dollarini.2

      Liitintressi toime on suisa imepärane. Lihtsalt sõnastades loob kapitalism tänu meie ettevõtete kasvule, tootlikkusele, leidlikkusele ja uuendusmeelsusele rikkust, mis on nende ettevõtete omanikele pluss-summa mäng. Investeerimine aktsiatesse on olnud pikas perspektiivis võidumäng.

      Ettevõtete teenitud tootlus muundub lõppkokkuvõttes aktsiaturgudelt teenitud tootluseks. Mul pole kuidagi võimalik teada, kui suure osa sellest turutootlusest olete teie varem oma kontole saanud. Akadeemiliste uurimuste põhjal võib siiski eeldada, et kui te olete tüüpiline üksikutesse aktsiatesse investeerija, on teie tootlus turu keskmisele tõenäoliselt umbes kaks protsendipunkti aastas alla jäänud.

      Rakendades seda näitajat Standard & Poor’s 500 aktsiaindeksi viimase 25 aasta keskmisele aastatootlusele 9,1 protsenti, on teie aastatootlus olnud tõenäoliselt 7 protsendi ringis. Tulemus: investorite rühmale tervikuna on turupirukast osaks saanud ainult kolmveerand. Vähe sellest – nagu VII peatükis selgitatakse, on sel juhul, kui te olete tüüpiline investeerimisfondi investor, teie käsi käinud isegi halvemini.

Kas nullsumma mäng?

      Kui te ei usu, et selline tootlus enamikule investoritele osaks saab, mõelge korraks „lihtsa aritmeetika vääramatutele reeglitele“ (IV peatükk). Needsamad raudsed reeglid määravad mängu. Investoritena teenime kõik nagu ühtne rühm seda tootlust, mida aktsiaturg tarnib.

      Ühtse rühmana – loodetavasti olete istet võtnud, et selle hämmastava ilmutuse peale mitte pikali kukkuda – oleme meie, investorid, kõik keskmised. Iga protsent, mille võrra keegi meist turu tootlust ületab, tähendab seda, et keegi teine meie kaasinvestoreist peab teenima täpselt sama palju alla turu keskmise. Enne investeerimiskulutuste mahaarvamist on aktsiaturu ületamine nullsumma mäng.

Miinussumma mäng.

      Sellal kui investorid teisi omasuguseid edestada püüavad, võrdub võitjate saak paratamatult kaotajate kaotusega. Kogu selles palavikulises kauplemistegevuses tuleb kulukas konkurentsis turu ületamise nimel kindlalt võitjaks üksnes see, kes on võtnud sisse koha keset meie finantssüsteemi. Nagu Warren Buffett hiljuti kirjutas: „Kui suuri tasusid võtvad Wall Streeti tegelased haldavad triljoneid dollareid, riisuvad kasumilt tavaliselt koore needsamad haldurid, mitte kliendid.“

      Kasiinos võidab alati maja. Hipodroomil teenib alati kihlveokontor. Lotomängus jääb suurem raha alati riigile. Investeerimisega pole lood teisiti. Investeerimismängus on võitjaks finantskrupjeed ja kaotajaks investorid kui rühm. Kui investeerimiskulutused maha arvata, siis on aktsiaturu ületamine miinussumma mäng.

Vähem Wall Streeti krupjeedele tähendab rohkem tavainvestoritele.

      Edukas investeerimine seisneb niisiis selles, et te loovutate minimaalse osa meie ettevõtete teenitud tootlusest Wall Streetile ja jätate maksimaalse osa tootlusest teistele tänavatele (mis tähendab teid, mu kallid lugejad).

      Teie võimalused teenida õiglast osa turu tootlusest suurenevad otsekohe märgatavalt, kui te vähendate aktsiatega kauplemist. Ühe akadeemilise uurimuse kohaselt kauples 1990.–1996. aasta tugeva pullituru ajal kõige aktiivsem viiendik kõigist


<p>1</p>

Pidage silmas, et indeksit saab üles ehitada ka võlakirjaturul või isegi „vähem tallatud rajal“ asuvates varaklassides, näiteks toorainetes või kinnisvaras. Tänapäeval võite soovi korral sõna otseses mõttes hoida kogu oma vara hajutatud portfellis, mis koosneb USA või kogu maailma kõiki varaklasse ja kõiki turusektoreid esindavatest väikese kuluga traditsioonilistest indeksifondidest.

<p>2</p>

Viimase saja aasta jooksul oli USA aktsiate keskmine nominaalne tootlusmäär 10,1 protsenti aastas. Reaalväärtuses (arvestades maha 3,4protsendise inflatsioonimäära) jäi reaalseks aastatootlusmääraks 6,7 protsenti. Järgmisel aastakümnel on mõlemad tootlusmäärad märgatavalt madalamad (vt IX peatükki).