Maksuvabad kulud ettevõttes
Säästa raha ja kasuta lubatud võimalusi
KRISTA TEEARU
Käesolev raamat on mõeldud kasutamiseks ainult informatiivsel eesmärgil. Raamatus toodud seisukohad on autori isiklikud seisu-kohad.
Lugedes käesolevat juhendit, aktsepteerite, et ei mina ega minu et-tevõte OÜ Pilvebüroo vastuta võimalike otseste ega kaudsete kah-jude eest, mis tulenevad käesoleva raamatu kasutamisest. Lugeja vastutab oma otsuste ja tegude eest ise.
Raamat on kaitstud autoriõigusega ning selle levitamine ja paljun-damine, välja arvatud isiklikuks kasutamiseks, on keelatud. Luba-tud on raamatu kasutamine õppetöös ja raamatukogudes.
Raamatu tsiteerimine on lubatud koos viitega allikale.
© 2019 Pilvebüroo OÜKaanekujundus: Tiina PorgandToimetaja: Marion Leppik Küljendaja: Siiri Timmerman
Sisukord
Sissejuhatus 6
Ettevõtlusega seotud ja mitteseotud kulud 8
Ostetud teenuse või kauba ebamõistlik hind 10
Ettevõtlusega mitteseotud kulud 12
Kulutuse ettevõtlusega seotuse tõendamine 15
Raamatupidamise algdokumentidega seotud reeglid 17
Siirdehinnad 22
Ettevõtlusega seotud maksuvabad kulud 26
Tavapärased kontorikulud 28
Tavapärased teenuste kulud 31
Kodukontori kulud 33
Vastuvõtukulud 39
Kingitused ja annetused 43
Autokompensatsioon 46
Arvestuse pidamine 48
Ettevõtte autoga seotud kulud 51
Lähetuskulud 57
Töötaja majutus ja transport 62
Töötervishoiukulud 63
Sporditoetus 66
Lõpetuseks 71
6
Sissejuhatus
Segadust ettevõttele lubatud kulude ümber on palju. Üks et-tevõtja paneb kõik isiklikud kulud oma ettevõtte kuludesse, alates sokkidest kuni Austraalia ringreisini, teine kardab isegi Äripäeva tellimust lisada ja ostab ka töötooli maksude-järgsest rahast.
Esimene jääb ilmselt varem või hiljem maksuametile vahele ning maksab maksud koos trahvidega tagantjärele, teisele ettevõtjale aga keegi tema tagasihoidlikkuse eest medalit ei anna ja üleliia makstud makse tagasi ei maksta.
Kus on see mõistlik piir, milliseid kulusid tohib oma ettevõt-te arvelt kanda ja milliseid mitte?
Püüangi siin seda teemat veidi oma parima arusaamise ko-haselt selgitada.
Kui asud konkreetseid otsuseid vastu võtma, konsulteeri kindlasti enne oma raamatupidajaga ning vajadusel maksu-juristiga.
Mõne teema lõpus on viited vastavatele kohtulahenditele, maksuameti seisukohtadele ja erinevatele artiklitele. Kui tunned end maksude teemal rohkem kodus ja konkreetse teema vastu on suurem huvi, siis tasuks neid ka lugeda.
Ettevõtte arvelt tohib kanda maksuvabalt ainult neid kulu-sid, mida loetakse ettevõtlusega seotuks.
Raamatu esimeses pooles uurime natuke teooriat, milliseid kulusid ettevõtlusega seotuks loetakse ja milliseid mitte.
Sissejuhatus
7
Sissejuhatus
Vaatame ka algdokumentide vormistamise korda ja seotud osapoolte vahelise tehingu hinna määramise reegleid.
Raamatu teises pooles käime läbi olulisemad kululiigid, mida loetakse teatud tingimustel ettevõtlusega seotuks ja mida saab rahulikult ettevõtte arvelt kanda: tavapärased kontorikulud, teenuste kulud, kodukontoriga seotud kulud, autodega seotud reeglid, kingitused ja annetused, lähetus-kulud, töötervishoiuga seotud kulud.
8
Ettevõtlusega seotud ja mitteseotud kulud
Ettevõtlusega seotud ja mitteseotud kulud
Milliseid kulusid loetakse ettevõtlusega seotuks?
Mõnel juhul on pilt väga selge, teinekord jällegi veidi hägu-sam.
Seaduste kogumik juristile, veebileht internetiärimehele ja raamatupidamisprogramm raamatupidajale on otseselt ettevõtluseks vajalikud kulud ja selles ei kahtle keegi. Aga kuidas on lood näiteks kabriolett-auto või motivatsioonikoo-litusega?
Ettevõtlusega seotud kulud
Tulumaksuseadus (TuMS §32 lg2) ütleb, et kulu on ettevõt-lusega seotud, kui:
• kulu on tehtud maksustamisele kuuluva ettevõtlustulu saamise eesmärgil ning kulu seos ettevõtlusega on selgelt põhjendatud või
• kulu on vajalik ettevõtluse säilitamiseks või arendamiseks ning kulu seos ettevõtlusega on selgelt põhjendatud või
• kulu vajalikkus tuleneb töötervishoiu ja tööohutuse sea-dusest (töötervishoiu riskianalüüsid, tervisekontrollid, es-maabivahendid jne).
Kulutuse seotus ettevõtlusega sõltub maksumaksja ette-võtluse olemusest.
9
Ettevõtlusega seotud ja mitteseotud kulud
Iga üksiku kulutuse seotust ettevõtlusega tuleb hinnata lähtudes ettevõtluse sisust: näiteks ettevõtja tegevusala, ettevõtluse asukoht, ettevõtluses kasutatava vara koosseis, samuti kellele ning milliste lepingute alusel maksumaksja kaupu müüb või teenuseid osutab.
Iga kulutus ei pea endaga vahetult kaasa tooma tulu tekki-mise, ka näiteks hävinud, riknenud või varastatud kaup on ettevõtlusega seotud kulu.
Ettevõtlusega osaliselt seotud kulu korral võib kulu ettevõt-lustulust maha arvata samuti vaid osaliselt, ettevõtlusega seotud ulatuses (TuMS §32 lg 3). Proportsiooni arvestus ja selle mõistlikkuse tõendamine on ettevõtja kohustus. Kui mingeid erilisi argumente ei ole, siis tihti kasutatakse pro-portsiooni 50:50.
Kui FIE-l on ettevõtlusega mitteseotud kuludeks eeskätt isiklik tarbimine, siis ettevõtte korral on ettevõtlusega mit-teseotud kuluks eeskätt omanike või omanikega seotud tei-se ettevõtte kasuks tehtud kulud. Töötajate kasuks tehtud ettevõtlusega mitteseotud kulud liigituvad tihti erisoodus-tuseks.
Vaata ka:
Riigikohtu lahendid kulude seotuse kohta ettevõtlusega:
https://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/3-3-1-21-99
https://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/3-3-1-55-02
10
Ostetud teenuse või kauba ebamõistlik hind
Ostetud teenuse või kauba ebamõistlik hind
Eesti maksuseadustes ei ole nõutud kulu mõistlikkust, see-ga kulu ei muutu ettevõtlusega mitteseotuks ainuüksi kõrge hinna tõttu.
Kui müügimehel on vaja kasutada ettevõtlusega seotud sõitudeks autot, siis võib see olla nii Toyota kui ka Porsche kabriolett. Auto maksustamine sõltub vaid võimsusest, mitte auto hinnast. Ja kui ettevõte on ostnud kasutatud autode müüjalt Toyota 30% tollasest turuhinnast kõrgemalt, ei saa ka seda maksustada (erand: saab, kui müüjaks oli seotud isik, näiteks juhataja abikaasa).
Maksuamet ei saa liigitada kulu ettevõtlusega vaid osaliselt seotuks ainuüksi seetõttu, et hind on maksuameti arvates ebamõistlikult suur. Müügihind on kahe