207. peatükk
Miks Tere-Henry ei vasta?
Viggo astub rätsepmeistri maja aiaväravast välja. On varajane hommikutund ja väljas veel täiesti pime. Ülehomme on jõululaupäev, aga seda on raske uskuda. Mariefredis pole jõulumeeleolu ollagi.
Majade aknaluugid on suletud, nii et ühtegi ilusat advendiküünlajalga pole näha. Jõuluvalgustuse asemel on inimesed oma aiaplankude kohale okastraadi tõmmanud. Rahvas räägib, et Mariefred on muutunud ohtlikuks kohaks. Linna peal levivad kuulujutud tapjakoertest ja kummitustest.
Peaaegu kõik tänavalaternad on katki. Mõned naabrid usuvad, et Alrik ja Viggo on need kividega puruks loopinud, aga Viggo teab, et see on paharettide kätetöö.
Paharetid tahavad pimedas märkamatult kasse ja teisi väikesi loomi rünnata.
Kuidas see niimoodi läks? mõtleb Viggo okastraati vaadates.
Sellest pole kuigi kaua aega möödas, kui nad Alrikuga sedasama teed mööda esimest korda Mariefredi kooli läksid. Siis olid majad nii armsad, kui üldse võib ette kujutada. Nüüd jääb neist mulje nagu ridamisi ehitatud vangimajadest.
Viggo kohendab õlal rippuvat seljakotti ja hakkab kooli poole minema. Täna on viimane päev enne jõuluvaheaega, aga enne koolipäeva algust peab ta karistuseks määratud pärast tunde jätmise ära istuma. Kas seda üldse saab pärast tunde jätmiseks nimetada, kui see toimub enne koolipäeva algust? Kas selle nimi ei peaks olema hoopis enne tunde jätmine?
Pärast tunde jätmise põhjuseks on see, et eile tekkis Viggol m. p.i., Maailma Parim Idee. Tema, Suggen ja Galten ehitasid kooli wc-sse lumememme. Nad tassisid sinna suure hulga lund ja meisterdasid valmis potil istuva lumemehe. See oli metsikult naljakas. Suggenil ja Galtenil õnnestus koguni kuskilt hankida püksid, need olid lumekujul rebadel.
Aga teaduslikult on tõestatud fakt, et täiskasvanutel pole mingit naljasoont.
Viggol, Suggenil ja Galtenil kästi üle pesta mitte ainult wc, vaid ka kogu sööklakoridori põrand, ehkki lumememme sulamisvesi sinna üldse ei ulatunudki. Kohutavalt ebaõiglane. Lisaks jäeti nad karistuseks pärast tunde.
Viggo vaatab oma telefoni. Ühtegi sõnumit ei ole. Ta saatis eile vetsu-lumemehest pildi ka Tere-Henryle, sest neil on ühesugune huumorimeel. Aga Tere-Henry ei vastanud. Kuigi Viggo saatis vähemalt kakskümmend sõnumit küsimusega „Hallo?”, „Hallooo?” ja „Vasta ometi!”.
Viggo ei saa aru. Miks ta ei vasta? Tõsi, Tere-Henry sai maruvihaseks, kui kuulis, et Viggo oli tema silma tuuri pannud, aga laupäeval leppisid nad ju jälle ära.
Ja ema ei vasta samuti sõnumitele. Ta sõitis Mariefredist ära, sest hakkas jälle jooma. Aga ta pole saatnud sms-i, et jõudis ravilasse tagasi.
Kui Viggo sellele mõtleb, hakkab tal kõht valutama. Ta muretseb ema pärast kogu aeg.
Aga Alrik ei hooli emast vist kopika eestki. Ta kehitab ainult õlgu ja ütleb, et kui ema jooma hakkab, siis on ta tavaliselt nädal aega kadunud. „Eks ta ilmub välja, kui viin ja raha otsa saavad,” ütleb Alrik, ja kui Viggo julgeb ema kohta midagi piuksatada, muutub Alriku näoilme kiviseks.
Laylah ja Anders ütlevad samuti, et küllap ema endast peagi märku annab. Keegi ei saa midagi teha. Kui lapsed ära põgenevad, siis toob politsei nad tagasi. Aga täiskasvanud tohivad põgeneda, nagu ise soovivad. Nii et kui ema kaob, ei jää neil muud üle, kui ainult oodata. Keegi ei mõista, kui raske see Viggole on.
Viggo libistab pilgu üle plankude kohal siugleva okastraadi. Tal on tunne, justkui roniks see traat tema kehasse ja roomaks seal ringi. Okastraadist madu sosistab talle pähe musti mõtteid.
„sinu süü!” sisistab okastraadist madu. „sinu süü, et ema jälle jooma hakkas. sinu süü on Tere-Henry silmalugu. sinu süü, et Laylah’le ja Andersile pärast tunde jätmise tõttu eile koolist helistati.”
Okastraadist madu lõgistab tema kehas seni, kuni ta kooli juurde jõuab. Seal seisavad Suggen ja Galten juba pikapäevarühma maja ees.
„Tere, Viggo!” hüüavad nad kaugelt.
On näha, et Suggen ja Galten rõõmustavad tema saabumise üle. Okastraadist madu kaob hetkega. Suggen ja Galten pole üldse pahased, et Viggo idee lumememm ehitada nad pärast tunde jättis. Vastupidi, nad lehvitavad ja naeravad.
Kui Viggo nende juurde jõuab, võtavad kõik kolm oma telefonid ja uurivad sealt üksteise lumememmepilte. Suggen koguni filmis seda, kuidas nende koolikaaslased vetsuukse avavad ja lumememme märkavad. Klipis on näha kisavaid ja naervaid õpilasi. Seejärel ilmub kaadrisse Tööõpetuse-Thomas, kes karjatab: „Mis te jälle korda olete saatnud? Viggoooo!” Sellega film lõpeb, sest Suggen pidi telefoni taskusse peitma. Raevu sattunud õpetaja filmimine pole kuigi hea mõte.
Viggo lagistab piltide ja filmi peale naeru. Samal ajal tunneb ta kõhus kerget okastraadi-hoiatust. Peaasi, et nad ei hakkaks vaatama filmi sellest, kuidas Viggo Tere-Henry silma pihta paneb. Viggo vihkab seda filmi. Ometi peab ta selle üle iga kord naerma. Kõigi meelest on ju vägev, et ta seda tegi. Koolis on hakanud paljud teda aukartlikult Pihtapanijaks kutsuma. Keegi ei tohi teada saada, kui väga see lugu teda piinab.
Aga Viggol pole vaja Tere-Henry filmi pärast muretseda. Järsku kostab Viggo, Galteni ja Suggeni selja tagant hääl:
„Millega te siin tegelete?”
Tööõpetuse-Thomas seisab otse nende selja taga!
208. peatükk
Big MacÕudusunenägu!
Suggen, galten ja viggo hüppavad ehmatusest õhku. Keegi neist ei kuulnud Tööõpetuse-Thomase tulekut, aga nüüd seisab too otse nende selja taga, ports lumelabidaid kaenla all.
Suggen läheb nii närvi, et pillab oma mobiili lumme. Viggo ja Galten torkavad oma telefoni kärmelt taskusse.
„See on täiesti arulage!” ütleb Tööõpetuse-Thomas. „Mõnus, ilus, värske lumi, aga teie vahite oma mobiile. Kindlasti vaatasite sealt mingit jama. Te olete ekraanisõltlased, vaat mis!”
Oeh! Niisiis ta ei näinud, mida nad vaatasid. Viggo, Suggen ja Galten vahetavad omavahel kergendustundest pilgu. Suggen ei kuivata oma mobiili äragi, enne kui selle sügavale taskusse pistab.
„Kui mina noor olin, siis me suusatasime ja kelgutasime, olime õues ja tegime trenni,” jätkab Tööõpetuse-Thomas. „Meil oli nii tore, et kellelgi ei tulnud meelde kellagi vaadata.”
„Ma tean,” ütleb Galten ja naeratab süütult. „Ma unustan arvutimänge mängides pidevalt kella ära.”
„See pole sama asi,” vastab Tööõpetuse-Thomas ja tõmbub näost tooni võrra punasemaks. „Tänapäeva noored lähevad paksuks nagu õhkpadjad, sest te vahite pidevalt ainult oma ekraane.”
Ta naerab natuke aega oma paksu õhkpadja nalja üle.
„Ja nüüd on teid pärast tunde jäetud?” küsib Tööõpetuse-Thomas ja vaatab rahulolevalt Viggo poole.
„Mhm,” vastab Suggen. „Me ootame Bisrati.”
Bisrat on koolis abiõpetaja. Viggo meelest on ta tore.
„Ma tean,” ütleb Tööõpetuse-Thomas, „aga Bisrat ja mitmed teised õpetajad jäid nädalavahetusel haigeks. Mingi imelik gripiviirus on liikvel. Nii et mina korraldan teile pärast tunde jäämise. Ja teate mis, ma teen seda hea meelega! Eriti sinul, Viggo, on vaja õppida, et igal teol on tagajärjed.”
Viggo oigab endamisi. Tervelt tund aega koos Tööõpetuse-Thomasega! Big MacÕudusunenägu.
„Hallo!” ütleb Tööõpetuse-Thomas ja nipsutab Viggo nina all sõrmi. „Ära mõtle muudele asjadele, kui ma sinuga räägin.”
Tööõpetuse-Thomas annab kaenla alt igale poisile lumelabida.
„Palun,” ütleb ta.