Teedeehituse ohud. Rein Reisberg

rg

      Teedeehituse ohud

      Sissejuhatus

      Viimastel aastakümnetel on ehitustegevus Eestis tunduvalt intensiivistunud. Suure osa ehitustegevusest moodustab teedeehitus.

      Ehitus on tegevusala, kus juhtub kõige rohkem surmaga lõppenud tööõnnetusi. Teedeehituse valdkonnas on viimase nelja aasta jooksul igal aastal registreeritud ligikaudu 40 tööõnnetust.

      2015. aastal juhtus 34 erineva tööandja juures 48 tööõnnetust, neist 15 olid rasked ja üks õnnetus lõppes surmaga.

      Käesolevas juhendis juhib Tööinspektsioon tähelepanu teedeehitusel esinevatele ohtudele, kirjeldab õigusaktide nõudeid ning annab soovitusi ohutuse tagamiseks ja tööõnnetuste vältimiseks.

      Juhend on suunatud tööandjale, töökeskkonnaspetsialistile, töökeskkonnavolinikule ja teistele töötajatele, kes tegelevad töökeskkonnaga või on selle paremaks muutmisest huvitatud. Juhend võib olla hea abivahend ka ametnikele, sest enamjaolt toimuvad teetööd avalikult kasutatavatel teedel, kus teetöid korraldavad Maanteeamet või kohalik omavalitsus.

      Teetööks nimetatakse muu hulgas tee ehitamist ja remontimist ning tee ja tee kaitsevööndi hooldamist. Teetööde puhul on lisaks ehitatava tee valmimise järel kasutamise ohutusele oluline ka teetööde teostajate ohutus. Selle eelduseks on hea töökeskkond. Käesolev juhend käsitleb töötervishoidu ja tööohutust teetöödel.

      Heas töökeskkonnas säilib ja paraneb töötajate tervis ja töövõime, samuti areneb töökorraldus ja ohutuskultuur sellises suunas, mis toetab tööohutust ja töötervishoidu, edendab ettevõttes positiivset psühhosotsiaalset töökeskkonda ja ladusat tööd, luues eelduse töötulemuste parandamiseks. Olenevalt erialast, valdkonnast ja töötajast võib hea töökeskkond olla erineva tähendusega. Näiteks ei põhjusta hea töökeskkond töötajal selja-, kaela-, õlavöötme või randmete vaevusi ning töötajad ei ole stressis.

      Hea töökeskkonna saavutamiseks on esmalt vaja järgida töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid. Eestis reguleerib töötervishoiu ja tööohutuse valdkonda töötervishoiu ja tööohutuse seadus ning selle alusel rakendatud määrused, milles on sätestatud töökeskkonnale esitatavad nõuded.

      Seaduses on samuti sätestatud tööandja ja töötaja õigused ja kohustused, mis on seotud tervisele ohutu töökeskkonna loomisega, ning töötervishoiu ja tööohutuse korraldus nii ettevõtte kui ka riigi tasandil.

      Teedeehitusel on oluline järgida Vabariigi Valitsuse 8. detsembri 1999. aasta määrust nr 377 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses” (edaspidi „ehitusohutuse määrus”). Ohutuse tagamiseks ja terviseriskide ennetamiseks peavad ehitusettevõtjad järgima määruse 2. peatükis sätestatud nõudeid, tagama töövahendite ja isikukaitsevahendite nõuetekohase kasutamise ning järgima kasutatavate materjalide, sh ohtlike kemikaalide käitlemise nõudeid.

      Tööõnnetuste esinemine on enamasti puuduliku töökorralduse ja vähese teadlikkuse tulemus, sellega võib kaasneda töötaja osaline või täielik töövõimetus või isegi surm. Töötajate ohutuse ja tervise tagamine töökeskkonnas ning asjaomaste õigusaktide täitmine on iga tööandja kohus. Kui ettevõte tahab viia oma tööohutusalase tegevuse juhtimise õigusaktidega määratletud nõuetest kõrgemale tasemele, siis on soovitatav järgida standardit EVS 18001:2007 „Töötervishoiu ja tööohutuse juhtimissüsteemid”. Eeldatavasti asendatakse 2017. aastal see standard uue standardiga.

      Teedeehitusega seotud isikud

      Teedeehitus on tegevusvaldkond, kus projekti kavandamise ning valmimisega on seotud mitu organisatsiooni ja mille puhul tavapäraselt viibivad ehitusplatsil erinevate tööandjate töötajad.

      Ehitusplatsil töötavate töötajate tervise kaitse ja ohutuse tagamise jaoks on oluline, et sellele mõtleksid juba ehitustööde ettevalmistamise ajal ning tegeleksid kogu ehitustööde ajal kõik asjaosalised, nii omanik, projekteerija kui ka ehitustöid teostavate ettevõtete tööandjad ja töötajad. Nad kõik koos ja igaüks eraldi peavad tagama, et tööga ei kaasneks ohtu töötajatele ega teistele töö mõjupiirkonnas olevatele isikutele.

      Omanik peab enne ehitustegevuse alustamist viima end kurssi kohustustega, mis tulenevad eelkõige ehitusseadustikust. Näiteks peab omanik tagama ehitise, ehitamise ja ehitise kasutamise vastavuse õigusaktidest tulenevatele nõuetele.

      Juhul kui ehitustööd tehakse ohtlikult, rikutakse tööohutuse nõudeid või kui tegemist on võimaliku tööohutuse nõude rikkumisega, on omanikujärelevalve tegija kohustatud sellest teada saamisel sobival viisil ja viivitamata teavitama omanikku ja ehitajat.

      Ehitusohutuse määruse § 3 lõike 1 kohaselt vastutab ehitustööde tegemise ajal ka ehitise omanik, et ehitustöö ei ohustaks ehitusplatsil töötavaid ega seal viibivaid isikuid. Seega ei saa omanik piirduda ainult talle esitatavate arvete tasumisega.

      Kõige ulatuslikumad kohustused töötervishoiu ja tööohutuse vallas on omanikul siis, kui teetöid teostavad Eestisse lähetatud töötajad, kes töötavad oma tööandja kulul ning alluvad tema juhtimisele ja kontrollile lepingu alusel, mis on sõlmitud tööandja ja Eesti residendist töö tellija vahel. Sel juhul peab töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise tagama tööde tellijana ehitise omanik. Näiteks peab tellija tagama töötajatele isikukaitsevahendite olemasolu ning uurima Eestisse lähetatud töötajaga toimunud tööõnnetust.