Laste, loovuse ja tuleviku feng shui
SAATEKS
Ainult rõõmus energia liigub edasi. Rõõmus, edule viiv energia loob meie tulevikku. Missugune on meie teekond tulevikku? Kas valime rõõmu või võitluse tee? Kas teeme oma elus seda, mida tahame, või täidame pelgalt oma igapäevaseid kohustusi. Kui tahame luua elamisväärset ja edasiviivat energiat, ei ole mõtet keskenduda olnule. Jah, tõepoolest, me teame, kust me tuleme, me teame, kes me oleme, me teame, mis on meie oskused ja tugevused, ka nõrkused – arvestame neid siis oma visiooni loomisel. Eluratas liigub alati edasi ja mitte kunagi tagasi. Ainult see rahvas, kes usub tulevikku, liigub edasi.
Rõõmus hing on loominguline ja meie suurim looming on meie lapsed. Hiinas on lapsel ja aardel sama hieroglüüf. Tõepoolest, lapsed on meie aarded. Kas vaatame oma aaret viha, vimma ja hirmuga? Ei, me naudime seda täiel rinnal ja rõõmustame selle üle. Nii nagu suhtleme oma lastega, nii käitume ka oma tulevikuga.
Rõõmus hing on loominguline ning rõõmu ja sisemise rahuldusega tööd tehes muutub see meie elutee osaks. Kas käime tööl pelgalt rahateenimise pärast või on meil suurem missioon? Kas käime raha teenimas või saame iga kuu tehtud töö eest tasu? Meie suhtumine töösse muudab oluliselt meie elukvaliteeti. Raske orjatöö toob rõõmutu tuleviku. Rahuldust pakkuv, ka eneseületamist vajav töö toob kaasa kordaminekuid igal alal.
Raamatu ülesehitus on sarnane sarja eelmiste raamatutega. Esimeses kolmes peatükis anname ülevaate feng shui üldpõhimõtetest ja bagua kaheksa tsooni teooriast. Neljandast peatükist alates keskendume aga täielikult laste, loovuse ja tuleviku tsoonile. Raamat kirjeldab antud tsooni filosoofilist aspekti ja kuidas see meie igapäevaelus väljendub; esitab tasakaalustamise viise, pakkudes selleks väga erinevaid, kuid tõhusaid mooduseid ja praktikaid. Nii on igal lugejal võimalik leida antud eluvaldkonna, tsooni tasakaalustamiseks ja vajaduse korral ka aktiveerimiseks just talle sobiv ning tema jaoks toimiv võimalus.
Rõõmu ja tänulikkust igasse päeva!
Siret ja Janno Seeder
SISSEJUHATUS LASTE, LOOVUSE JA TULEVIKU FENG SHUI’SSE
Kui maailm järgib Teed,
hobud põlde väetavad.
Kui maailm lahkub Teest,
sõjaratsud piiridel.
Tihti esitatakse meile lihtne küsimus „Kuidas sul läheb?”. Kuidas me sellele vastame? Kas kostame äraõpitult vastuseks mittemidagiütleva „hästi!”? Või paneme vastates rõhu negatiivsetele kogemustele ning kirjeldame oma rasket olukorda, või räägime sellest, kuidas me ennast hetkel tõepoolest tunneme? Loengutel ja seminaridel oleme esitanud selle küsimuse ikka ja jälle ning enamasti saame vastuseks, et noh, võiks paremini minna; vaat see asi ei edene eriti; üks või teine asi võiks parem olla jms. Seejärel esitame küsimuse uuesti: „Palun vasta ausalt, kuidas sa tunned ennast praegu, just sel hetkel?” Ja sellele järgneb vaikus. Me ei oska olla hetkes, sest reageerime mineviku negatiivsetele kogemustele või väliskeskkonna mõjutustest tulenevatele emotsioonidele. Kui keegi saalis viibijatest tunneb ennast kehvasti, miks ta siis püsti ei tõuse ega lahku. Miks laseb ta halval enesetundel jätkuda? Tekib küsimus, mis on meil fookusesse võetud? Millele me pöörame tähelepanu? Missuguses energias loome oma tulevikku?
Me ei saa korraga edasi liikuda kahes suunas ja järelikult tuleb teha valik. Kas otsustame käia heast enesetundest ja loovusest juhitud teed või otsime tuge raskuste, mure ja hala ühendkoorist. Kui me võtame oma teed kui ränka koormat ja kohustust, siis kaob elust rõõm. Kui võtame vastu otsuse vastutada oma tunnete, tegude ja valikute eest, siis valime rõõmu ja nadingute tee.
Oma eesmärke seades, plaane tehes ning tegevuskava koostades võtame arvesse oma isiklikud omadused ja tugevad küljed, mineviku kogemused ja õppetunnid, hetke võimalused ja ohud ning lisame juurde sügavalt meie seest välja kasvanud soovi. Kui meie teekonda saadab loov, rõõmus energia, siis on meie liikumisele ja sellega kaasnevatele muutustele antud roheline tuli. Kui asume kaitsesse, mis enamasti väljendub ründava ehk võitleva elamisviisi kaudu, on meie edasiliikumine tugevalt häiritud ja takistused kasvavad aja möödudes üha suuremaks ning võivad saada lausa saatuslikuks. Öeldakse, et inimese eluteele antakse kaasa kolm suurt õppetundi ehk takistust. Kas märkame juba neist esimest ning teeme vajalikud parandused oma eluteel või vajame raskemaid ja valusamaid õppetunde?
Missugusest energiast lähtuvalt me oma tulevikueesmärgi püstitame? Missugusest emotsioonist lähtuvalt see valik on tehtud? Kas meeleheitest ja negatiivsest kogemusest johtuvalt või on aluseks hoopis inspiratsioon ja loovus? Kui teeme oma valiku negatiivse emotsiooni pealt, siis pole meie eesmärgi peategelane meie ise, vaid me kogeme oma elu ja valikuid piiratuna. Kas oskame kuulata oma sisemist juhatust, oma kuuendat meelt? Tihti oleme täiskasvanuks saades minetanud loovuse ja tunnistame koopiaid, etteantud olukordi ja võimalusi. Selleks, et äratada endas sisemine loovus ja rõõm ning osata elu ja iga hetke nautida, tuleb tagasi pöörduda lapsepõlve ja taas kord tuttavaks saada selle väikese mänguhimulise minaga, kes veel tänagi elab meie sees ja ootab meie kutset naasta elumängu.
Lapsepõlves me ei olnud võimelised asju kergesti muutma, kuid olime valmis kohanema ja väljendama end loovalt, mänguliselt. Nüüd, täiskasvanuna, on meis jõudu asjaolusid muuta, kuid oleme unustanud lihtsa rõõmu ja mängulusti. Kui oleme lapsepõlves omandanud negatiivse uskumuse, mis saadab meid tänase päevani, siis nüüd on meil võimalus seda uskumust muuta ja teha uus valik. Me ei pea enam vaikselt ootama ega ühiskonna ohkimisega kaasa minema, sest meie tulevik kuulub meie endi vastutusvaldkonda. Meie praegune elu on meie eilsete mõtete tulemus. Ja kui see meile ei meeldi, siis saame muuta oma mõtteid ning kaasata muutumisprotsessi sisemise kütuse motivatsiooni – kire ja rõõmu näol.
Loomulikult võib tänapäeval näha palju lapsikult käituvaid inimesi, kes teevad otsuseid ja valikuid, mis viivad nii nende enda kui teiste elu krahhini. Kuid eneseteadlik inimene lisab lapselikule rõõmule juurde vastutustunde. Vastutustundetust lapseeast oleme juba ammu välja kasvanud nii inimese kui ühiskonnana.
Seega toovad meie „sisemise lapse” loovuse jõud ja lapsemeelne eluhoiak rõõmu meie ellu ning täiskasvanulik vastutustunne lisab sellele juurde väärtuslikkuse.
Lapsed sünnivad meie ellu puhtast rõõmust ja naudingust ning nad on loovuse allikas. Anatoli Nekrassov on öelnud, et lapsed tohivad sündida ainult naise ja mehe armastavast suhtest. Kui kaks inimest armastavad ja austavad teineteist, loovad nad armastuse õhkkonna, kuhu tuleb nende armastuse vili – laps. Kui partnerid pole suutnud luua armastuse energiaruumi, siis sünnib laps, kelle loovuse ja rõõmu allikas on pärsitud, ja selline käitumine on täiskasvanute poolt lausa kuritegu.
Meie loovuse energiast kasvab välja igapäevane töö. Suurema osa oma elust me käime tööl. Missuguses energias on meie töö? Kas naudime seda, kas see pakub meile rahuldust? Kas tööülesandeid täites leiavad väljenduse meie loovus, oskused ja tarkus või kannatame nagu sunnitöölised oma kohustuslikku kaheksat tundi? Ja nii viis päeva nädalas ja nelikümmend aastat järjest.
Meie voli ja otsuse taga on võimalus muuta oma töö suure algustähega Tööks. See Töö võib olla pere eest hoolitsemine, tähtsate majandusküsimuste lahendamine, nõrkade kaitsmine, haigete ravimine või maitsvate kookide küpsetamine. Vahet ei ole, missugune töö see on, oluline on hoopis see, kuidas me oma töösse suhtume.
Me oleme oma harjumustes kinni ega pane alati tähele, kui meile on avanenud uus võimalus. Me ei oska tahta hingelist vabadust ja rõõmu ning kardame muutust. Meie motivatsioon midagi muuta sõltub meie sisemise rõõmu ja oma soovide, eesmärkide mõistmise sügavusest. Anna endale aega, et seda kogeda.
Inimese loomuses on otsida rõõmu. Füüsilisel tasandil saavutatakse see kõige sagedamini intiimsusega. Füüsilise tasandi rõõmuallikad on ka kaunid kunstid, mis on emotsionaalsete vastuste allikas. Kunstniku loodud teos kannab endas võimsat energiat ainult siis, kui see on tehtud kirega. Samas pakub kunstiteos erinevaid nautimis- ja tõlgendamisvõimalusi. Need, kes muusikat loovad, ei saa sama kogemust kui need, kes seda esitavad, või need, kes seda kuulavad. Rõõmul ja naudingutel on mitmeid kogemisviise ja neist ükski pole teistest parem, aga kõigi eesmärk on pakkuda head enesetunnet.
Lapsed