Aleksei Turovski ja teised loomad. Vaatluspäevik. Piret Mäeniit. Читать онлайн. Newlib. NEWLIB.NET

Автор: Piret Mäeniit
Издательство: Eesti digiraamatute keskus OU
Серия:
Жанр произведения: Биология
Год издания: 2014
isbn: 9789949274697
Скачать книгу
>

      Aleksei Turovski ja teised loomad. Vaatluspäevik

      Mis on kultuur?

      Delikaatsus, empaatia, hinge- ja südameväärtuste summa.

Aleksei Turovskil on need kõik.

      Introduktsioon

      „Meister ei õpeta, vaid loob õpetliku olukorra,“ ütleb Jaapani vanasõna.

      Vaatlus ehk tähelepanekute tegemine meelte abil, objekti sihipärane jälgimine tähendab ettekujutuse loomist protsessidest niisugusel kujul, nagu jälgitav ja protsessid eest leitakse. See on teoreetikuid uskudes üks tähtsamaid uurimismeetodeid loodusteadustes. Filosoof Francis Bacon leidis, et teaduslikud vaatlused peavad olema täiesti eelarvamustevabad, ent neid ei ole võimalik teha ilma eelneva arusaamiseta vaadeldava loomusest. Kuid on paratamatus, et absoluutseid vastuseid ei anna ei vaatlus ega ka ükski teine uurimismeetod.

      Järgnevalt kirjeldatud vaatluse eesmärk on piirjoonestada uuritava loomus tema loomulikus keskkonnas koos põhjuslike seoste tuvastamisega. Vaatluse liigiks on valitud ekstrospektsioon, vaatlusmeetod on korrelatiivne, reliaabne, longituudne. Vaadeldav objekt on zooloog, entomoloog, parasitoloog, etoloog ja zoosemiootik Aleksei Turovski.

      Vaadeldava tunnused

      Liigiline kuuluvus: pärisinimene

      Sugu: mees

      Sünniaeg: 4. august 1946 kell 23.55

      Silmade värv: tumepruun, toon 14–16 Martini–Schultzi skaalal

      Juuste värv: süsimust, toon X–Y Fischeri–Salleri skaalal

      Nahavärvus: päevitunud hele, tüüp III 17–25 Fitzpatricki skaalal

      Lisatunnus: pöetud habe, toon X –Y + C Fischeri–Salleri skaalal

      Hääletämber: madal bariton

      Riietumisstiil: casual, eelistatult kampsun, sviiter, tuulepluus

      Muud iseloomulikud välistunnused: elav miimika, avatud suhtlemisviis, dünaamiline kõne

      Töötamisviis: intellektuaalne, verbaalne, manuaalne, eksperimentaalne, kognitiivne, teraapiline, pedagoogiline, visualiseeriv, imiteeriv, pidev

      Perekonnas kolm täiskasvanud last: Evelyn, Marcus ja Mattias, ning kaks kassi: Missis Backfire hüüdnimega Becky ja tema tütar Sola.

      „Lastest ma ei väsi rääkimast,” kostab kostab Aleksei Turovski kohe, kui ta pere kohta küsida. „Mul on tütar Evelyn, sündinud 1972. aastal minu teisest abielust. Esimene abielu algas mul suure, uhke ja hästi toreda pulmaga, aga kestis umbes poolteist aastat. Läksin siis just teisele kursusele – see tudengiabielu sai sõlmitud nii-öelda pedagoogilistel eesmärkidel. Meil oli koos väga tore ja me ei läinud tülli, vaid sõbralikult lahku. Abiellusime mõlemad uuesti ja tema elab juba aastaid Ameerika Ühendriikides.

      Vahel, kuigi väga harva, saame kokku ja siis on hästi lõbus olla.

      Teist korda abielludes olin ikka veel tudeng. Kui ma siis bioloogia neljanda kursuse lõpetasin (vahepeal õppisin keemiaosakonnas) ning Taga-Kaukaasiast ekspeditsioonipraktikalt tagasi tulin, sündis umbes kümne päeva pärast minu Evelyn. Ta on lõpetanud Moskva ülikooli pedagoogikainstituudi, kuhu ta pääses vabariikliku suunamisega. Ta õppis väga heade tulemustega viis aastat koolieeliku ja varases koolieas lapse psühholoogiat – minu ema kursusekaaslased ja kolleegid olid seal tema õppejõud –, aga sellel erialal ei ole Evelyn ühtegi päeva töötanud. Kohe pärast lõpetamist läks ta meediasse, töötas ühe ja teise ajalehe ning ajakirja toimetuses, tegi natuke televisioonitööd ja on nüüd juba aastaid professionaalne toimetaja ja saatejuht raadios. Loomulikult kutsus ja intervjueeris ta issikest ka ja mis issikesel sai selle vastu olla!

      Kolmandast ja kindla peale viimaseks jäävast abielust on mul kaks poissi: 1984. aastal sündis Marcus ja 1986. aastal Mattias. Väga tublid mehed. Marcus õppis natukene Tartus inglise filoloogiat ja on praegu Tallinna ülikooli humanitaarinstituudi tudeng – ta ongi humanitaarkalduvustega mees. Noorem poeg Mattias valis algusest peale erialaks keskkonnakorralduse, mida ta õppis Tallinna ja Utrechti ülikoolis. Tal on sel alal bakalaureusekraad ammu käes, praegu on ta juba magistrantuuris ja tegeleb väga põhjalikult oma õpingutega.

      Vanem poeg Marcus töötab BNSis ingliskeelse referendina: tõlgib, toimetab, koostab raamatuid, ja kuigi pole ehk ilus lastega hoobelda, aga ma tõesti ei väsi sellest iial – kui Tallinnas käis Hodorkovski advokaat, siis saatis BNS just Marcuse teda intervjueerima. Marcuse kaasa Eva-Stina (lauljatar Anne Adamsi tütar) õppis Tallinna ülikoolis bioloogiat – oli siis minu tudeng – ja jätkab ka akadeemilises sfääris. Nende tütar, 2009. aasta kevadel sündinud Mia ehk Miuks, nagu ta minuga suheldes ennast kutsub, on minu kõige lemmikum lemmik ja kõige suurem väike sõber.“

      Tegevuslikud tunnused

      „Aju on elund, millega me mõtleme, et me mõtleme,“ on öelnud satiirik Ambrose Bierce.1

      Loodusmajanduse käsiraamatust võime lugeda:

      „Mure globaalsete keskkonnaprobleemide pärast on paljudes inimestes tekitanud süütunde looduse ees. Samas pole arusaam mitmekesise puhta looduse väärtuslikkusest ja loodusressurssidest kui igasuguse inimtegevuse alustest jõudnud kaugeltki igaüheni. Väga paljud keskkonnaseisundit puudutavad otsused tehakse ainult majanduslikest huvidest lähtudes, mõistmata tõsiasja, et loodusressursse raisates ei saa olla jätkusuutlik ka majandus. Sellise ühekülgse maailmapildi juured peituvad traditsioonilises ainekeskses hariduses, mis iseenesest on õpetanud seosetust.“2

      Aleksei Turovski ütleb:

      „Inimestel on kontseptuaalne mõtlemine, mõtlemine mõisteid kasutades. Meil on olemas keel ja see on meie liigi tunnus.

      Meil on olemas täiesti kindlad mõisted, mis on kõikidele gruppidele orgaaniliselt omased ja üksteisest erinevad.“

      Lõpetanud 1965. aastal Tallinna 19. keskkooli, 1973. aastal Tartu ülikooli bioloogia-geograafia teaduskonna ja töötades alates 1972. aastast Tallinna loomaaias parasitoloogi, ekskursioonijuhi ning ringijuhendajana, on Aleksei Turovski külalislektorina õpetanud etoloogiat (loomade liigispetsiifilise käitumise teooria), zoosemiootikat, käitumise ökoloogiat ja ka zoomütoloogiat loengukursustel Tartu ülikoolis, maaülikoolis ja Tallinna ülikoolis. Igal aastal kuulab mitusada tudengit nii kohustusliku kui lisaainena tema loengutsüklit „Sissejuhatus etoloogiasse“. Selle lühitutvustus täpsustab: „Kursuse eesmärgiks on käitumise universaalsete ja liigiomaste bioloogiliste aluste tutvustamine. Kursuse tulemusena peaksid tudengid olema suutelised seostama ja mõistma loomade ja inimese liigispetsiifilist ning üldloomalikku käitumist.” Kursuse lühikirjeldus: „Etoloogia alused. Loomade käitumine kui bioloogiline süsteem. Käitumine, selle liigispetsiifika, ökoloogia ja semiootika. Elukeskkond kui interaktiivne kontekst. Närvi- ja endokriinse süsteemi funktsioonid ja vormid. Mälu, emotsioonid, agressiivsus, mõtlemine, tähelepanu. Territoriaalsus ja sotsiaalsus. Instinktid. Enesekaitse, toitumine, komfortkäitumine, seksuaalkäitumine, hoolitsemine järglaste eest. Omad ja võõrad. Otsing ja äratundmine. Inimese etoloogia. Kultuur kui liigi tunnus. Dialoogivõimalused. Õpimeetodid: loengud ja loomaaia külastus. Hindamismeetodid: kirjalik või suuline arvestustöö. Õppejõud: Aleksei Turovski.”

      Huvialadelt ka kulturoloog ja mütoloog Aleksei Turovski on sagedane ja väga populaarne esineja paljudes Eesti raadio- ja telesaadetes, hinnatud ekspert ja intervjueeritav trükimeedias ning kümnete menukate raamatute autor. Tema tegevust loodusteaduste arendaja ja loodushariduse jagajana on tunnustatud 2002. aastal Avatud Eesti Fondi koosmeele auhinnaga, 2006. aastal Haabersti linnaosa elutöö preemiaga, 2007. aastal Eesti Looduseuurijate Seltsi eluteaduse hoidja auhinnaga, 2008. aastal Tallinna teenetemärgiga ning sellega kaasneva aukodaniku tiitliga,

      2010. aastal riikliku Valgetähe V klassi teenetemärgiga ja 2013. aastal aasta lastesõbra aunimetusega Eesti Liikumispuuetega Inimeste Liidult, samuti rahvaliku tiitliga kõikide loomade suursaadik.

      Aleksei


<p>1</p>

Ambrose Bierce (24.06.1842 – 26.12.1913) oli Ameerika ajakirjanik, kirjanik ja satiirik, kes pälvis oma sardooniliste käsitlustega inimloomusest hüüdnime Kibe (Bitter) Bierce. Tema tuntuimaks teoseks sai „Saatana sõnastik“ (1911), mis ilmus esmatrükina 1906. aastal pealkirjaga „Küüniku sõnaraamat“.

<p>2</p>

Käsiraamat loodusturismi ettevõtjale. Koostaja SA Lõuna-Eesti Turism, Tallinn 2007.