1. PEATÜKK
„Napakas!“ naerab Ture
Kõigepealt sõida toidupoest mööda.
Siis mööda Kaupmehe tänavat edasi ja loomapoest mööda. Nüüd jõuad Vallebyst välja. Kui siis veel kümme minutit sõita, jõuad hipodroomini.
Seda teed mööda on läinud täna paljud, ka Lasse ja Maia.
Lasse vaatab murelikult ringi. Ta ei ole hobustest just vaimustuses. Aga hobused seisavad parajasti tallis ja neid tehakse võistluseks korda.
Lasse ja Maia kuulevad, kuidas inimesed omavahel arutavad, kes võiks võistluse võita. Esikoha eest võistlevad neli ratsutajat.
„Tere!“ hõikab keegi äkki Lassele ja Maiale.
See on Miranda, tsirkusedirektori tütar. Tal on jalas sinised traksipüksid ja ta nõjatub labidale. Sealsamas seisab tema ahv Sylvester. Miranda ja Sylvester lehvitavad Lassele ja Maiale.
„Mida sina siin teed?“ küsib Lasse üllatunult.
„Ma aitan hobuste eest hoolitseda,“ vastab Miranda. „Ma kühveldan sõnnikut, puhastan ja harjan.“
„Nii vahva!“ ütleb Maia.
„Mina ei julgeks seda iialgi …“ sosistab Lasse.
„Mul on üsna kiire,“ ütleb Miranda ja kaob talli tagasi.
Sylvester lippab talle järele.
Lasse ja Maia suunduvad tribüünile ja võtavad istet.
Lasse on kava ostnud. Selles on kirjas kõik nende hobuste ja ratsutajate kohta, kes traavivõistlusel osalevad. Maia on kaasa võtnud binokli, mida nad jälitustöös kasutavad. Nüüd uurib ta binoklist traavirada.
„Jooksu võitja saab 50 000 krooni,“ ütleb Lasse.
„Mis siis, kui Sara võidab?“ ütleb Maia ja uurib kohta, kust hobused peaksid alustama.
„Ega ei usu,“ ütleb Lasse. „Aga tore, et ta osa saab võtta.“
Sara, see on Sara Bernard, kes töötab kohvikus. Ta võistleb oma hobusel, kelle nimi on Sõbrake.
Saral ei ole tegelikult lootust võita. Aga igale jooksule kutsutakse ka üks algaja, et ta saaks aimu, kuidas see käib.
„Mis siis, kui …“ ütleb Maia.
„Siis võidab see, kes on tema peale raha pannud, ikka tubli varanduse,“ ütleb Lasse.
Ture Modig, kes töötab Muhammedi kullapoes, võtab Lasse kõrval istet. Ta turtsatab ja ütleb:
„Ah et Sara Bernardi võidu peale kihla vedada? Sama hästi võiksite raha merre visata. Ülejäänud kolmel ratsutajal on tipphobused ja Sara hobusel ei ole võimalustki. Kui ta võidab, siis söön ma oma kihlveokupongi ära.“
Ture Modig näitab neile kupongi.
Seal on kirjas, et ta on paigutanud 100 krooni hobusele nimega Lollipop.
„Vaat seda nimetan ma hobuseks,“ ütleb Ture ja osutab kviitungile. „Sellega ratsutab Ragnar Kruse, tõeline tippratsutaja.“
Lasse, Maia ja Ture kuulevad, kuidas keegi nende selja taga raskelt ohkab.
Nad pööravad ringi ja märkavad Valleby Sõnumite kullerit Uno Svani. Ta vaatab murelikul ilmel oma mängukupongi.
„Ja mina tegin veel Sarale panuse,“ ütleb ta masendunult.
„Napakas!“ naerab Ture.
„Ma lugesin valesti,“ ohkab Uno. „Ise ma arvasin, et teen panuse Lollipopile, aga mis seal imestada, kui ei oska korralikult lugeda.“
Lasse ja Maia vaatavad Unole otsa. Neil on temast natuke kahju. Nad teavad, et ta ajab tähti segamini ja tal on sellepärast raske lugeda.
„Kes teab,“ ütleb Maia. „Ehk võidab Sara siiski – ja siis saad sa väga rikkaks.“
Aga Uno raputab ainult pead ja Ture Modig naerab valju häälega.
Maia kõrval võtab istet kohvikupidaja Dino Panini. Ta on kenasti ülikonnas ja tervitab rõõmsalt.
„Sara võidab,“ sõnab ta. „Sisetunne ütleb.“
Dino näitab oma kihlveokupongi.
Lasse, Maia, Ture ja Uno näevad sealt, et ta on panustanud 100 krooni Sara Bernardile ja Sõbrakesele.
„Kas sa tegid panuse meelega tema peale?“ küsib Uno.
„Otse loomulikult!“ vastab Dino.
„Ja sa ei lugenud valesti ega midagi?!“ küsib Uno.
„Ei,“ vastab Dino.
„Ikka täitsa rumal mõte,“ ütleb Uno.
Dino naeratab õnnelikult ja Ture naerab jälle valjusti.
Siis saabuvad traavirajale ratsutajad.
2. PEATÜKK
„Minu suhkrupõrsas!“
„Sealt nad tulevad!“ ütleb Ture Modig rõõmsalt.
Ratsutajad sõidavad mööda ja tervitavad publikut, enne kui jooks algab.
Kõige ees tuleb Ragnar Kruse oma hallil hobusel nimega Lollipop.
Lasse ja Maia piidlevad Ture Modigit. Kohe on näha, et ta imetleb nii ratsanikku kui ka hobust.
„Nemad kaks on juba aastaid meie riigi parimad,“ ütleb Ture.
Maial on meeles, mida Ture Modig ütles tookord, kui Muhammed Karaadilt teemandid ära varastati.
Piisab ainult ühest hobujõust, ütles Ture, kui see on õigesti valitud. Maia mõistab, et Ture Modig teab hobustest ja ratsutajatest nii mõndagi.
Ragnar Kruse tervitab publikut. Hobune Lollipop ajab end tagajalgadele ja hirnub valjusti!
Publik plaksutab vaimustatult. Siis kappab Ragnar stardibokside poole.
„Edasi, Lollipop!“ hõikab Ture neile järele.
Siis räägib ta Lassele ja Maiale, et tõeliselt hea traavihobune võib maksta väga palju raha.
„Ma tahtsingi ju tegelikult Lollipopile panuse teha,“ ütleb Uno Svan mõrult.
Siis tuleb üks naisratsutaja, kellel on roheline kiiver. Ta ratsutab mustal hobusel.
„Krahvinna von Tratt ja tema hobune Black,“ loeb Lasse kavast.
„Kuigi ta on krahvinna ja elab lossis,“ ütleb Ture Modig, „on ta sama vaene kui kirikurott.“
Ture naerab krahvinnat, kes viipab publikule.
„Ma oletan, et tallegi kuluks auhinnaraha marjaks ära,“ ütleb Maia.
„50 000 krooni,“ täpsustab Lasse.
Siis saabub võistluse kolmas ratsanik.
„Valentin Larsson,“ loeb Lasse. „Tema hobuse nimi on Rakett.“
„Ta on öelnud, et kui ta võidab, siis sõidab ta Ameerikasse võistlema,“ ütleb Ture. „Aga tal ei ole Ragnar Kruse ja Lollipopi vastu vähimatki võimalust.“
„Küll nad on kõik alles väikesed!“ ütleb Maia.
„Minu meelest on nad väga suured,“ ütleb Lasse. „Ma tegelikult natuke kardan hobuseid.“